2020. aasta Hiina–India piirikonfliktid: Ladakh, Pangongi ja Nathu La
2020. aasta Hiina–India piirikonfliktid: Ladakh, Pangongi ja Nathu La — sügav ülevaade kokkupõrgetest, ohvritest, territooriumivaidlusest ja diplomaatilistest tagajärgedest.
2020. aasta Hiina-India kokkupõrked on osa Hiina ja India vahelisest pingelisest sõjalisest vastasseisust. Alates 5. maist 2020 toimus piiril järsk vägede koondamine ja India ning Hiina üksused osalesid mitmetes agressiivsetes kontaktides, vastasseisudes ja muudes intensiivsetes sõjalistes tegevustes erinevates punktides mööda piiriala.
Taust ja konfliktitsoonid
Peamised konfliktipiirkonnad olid Pangongi järve ümbrus Ladakhis, Galwani org (kus 16. juunil toimus surmav kokkupõrge), ning Nathu La pass Sikkimis. Lisaks esinesid tõrked ja vastasseisud Ladakhi idaosas piki tegelikku kontrolljoont (LAC), mis kujunes pärast 1962. aasta Hiina-India sõda. Nendes mägipiirkondades on logistika ja ligipääs rasked, mis teeb pingete maandamise keeruliseks.
Peamised sündmused ja kaotused
16. juunil 2020 toimunud kägistamis- ja käsitsivõitluses Galwani orus hukkus 20 India sõdurit, sealhulgas üks ohvitser; India ametlikud allikad teatasid ka suurest arvust Hiina kannatanutest, olles ajakirjanduses väitnud, et vähemalt 43 Hiina sõdurit olid kas surnud või vigastatud. USA ja teised välisallikad andsid seejärel hinnanguid, mis viitasid, et Hiina kaotused võisid olla väiksemad (näiteks mõnede aruannete kohaselt umbes 35 surnut). Hiina ametlikult ei kinnitanud oma õnnetuste arvu ega avaldanud detailselt surmade kohta infot.
Territoriaalne vaidlus ja väited hõivamistest
Mõnede meedia- ja luurearvamuste kohaselt kontrollis Hiina 2020. aasta maist kuni juunini kuni 60 km2 ala, mida varem patrullis India. Hiina ametlik seisukoht oli küll tihti hõivamist eitav, ja mõlemad pooled läbirääkisid deeskaleerimisest. Juuni lõpuks saavutati mitmes punktis kokkulepped vägede ümberpaigutamiseks ja pingete osalise leevendamise kohta, kuid usaldamatus ja vastassuunaline keeruline maastik jäid takistuseks kiirele lahendusele.
Läbirääkimised, deeskaleerimine ja teabe kontroll
- Piiril toimusid mitmed kontaktid eri tasanditel: korpuseülemate kohtumised, diplomaadidialoog ning erakorralised juhtimiskohtumised. Nende raames püüti kokku leppida sammudes, mis vähendaksid otseseid kokkupõrkeid ja looksid puhvriala pingete leevendamiseks.
- Kuigi mõned piirkonnad nägid osalist tagasitõmbumist ja toimus etappide kaupa lahkuminekuoperatsioone, püsisid paiksed kontrollpiirid ja vägede liikumised lähedal ning olukord oli jätkuvalt habras.
- India valitsuse kommunikatsioon oli teatud perioodidel piiratud: näiteks 6. augustil 2020 avaldati India kaitseministeeriumi veebilehel dokument, mis osutas kokkupõrke pikenemisele, kuid see dokument võeti mõne aja pärast ametlikult maha — juhtum, mis tõstatas küsimusi teabe läbipaistvuse ja avaliku arutelu piiride kohta.
Mõjud ja tähtsus
2020. aasta juhtumil oli mitu laiemat tagajärge:
- See näitas, et India–Hiina piirikonfliktid võivad eskaleeruda ka ilma suurema õhud- või suurtükiväeta sõjalise kampaaniata, kasutades eelkõige mägist maastikku ning tihti käsitsi ja improviseeritud relvadega kokkupõrkeid.
- Intensiivne vägede koondamine tõi kaasa kiirema infrastruktuuri arendamise ja tugevama patrullimise mõlemal pool, mis suurendas püsivat sõjalist kohalolekut kõrgmäestikus.
- Suhted kahe Hiina ja India vahel muutusid pikaajaliselt külmemaks: lisandus kaubanduspiiranguid, diplomaatilisi pingeid ja julgeolekualaseid vastumeetmeid.
Kokkuvõte
2020. aasta kokkupõrked piiril olid märkimisväärne eskalatsioon pikaajalisest territoriaalsest vaidlusest. Kuigi mõningaid kokkuleppeid deeskaleerimiseks saavutati ja aktiivsed lahingud ei laienenud suuremaks sõjategevuseks, jäi olukord pingeliseks ja lahendamata: mõlema riigi vahelised usaldusmehhanismid olid nõrgad ning täpne info juhtumi üksikasjade kohta jäi sageli vastuoluliseks ja osaliselt salastatuks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on 2020. aasta Hiina-India kähmlused?
V: 2020. aasta Hiina-India kokkupõrked on osa Hiina ja India vahelisest sõjalisest vastasseisust. Alates 5. maist 2020 on Hiina ja India väed väidetavalt osalenud agressiivsetes tegevustes, vastasseisudes ja muudes intensiivsetes sõjalistes tegevustes Hiina-India piiri ääres asuvatel kohtadel.
K: Mis juhtus 16. juunil 2020?
V: 16. juunil 2020 toimus käsitsivõitlus, mille tagajärjel hukkus 20 India sõdurit (sealhulgas üks ohvitser), India meediakanalid on seni väitnud, et vähemalt 43 Hiina sõdurit on kas surnud või vigastatud (sealhulgas üks ohvitser), samas kui USA luureallikad usuvad väidetavalt, et 35 Hiina sõdurit on surnud, sealhulgas üks kõrgem ohvitser.
K: Kus see kokkupõrge toimus?
V: Intsidendid toimusid Ladakhis Pangongi järve lähedal ja Sikkimis Nathu La ülekäigul. Lisaks sellele toimuvad kokkupõrked Ladakhi idaosas piki tegelikku kontrolljoont (LAC), mis oli 1962. aasta Hiina-India sõja tulemus. Mõnede aruannete kohaselt hõivas Hiina 2020. aasta maist juunini 60 km2 India poolt patrullitud territooriumi.
K: Kas India on oma kodanikele avalikult tunnistanud, et Hiina PLA väed on tunginud nende territooriumile?
V: Ei, selle kokkupõrke vahel ei ole India valitsus India kodanikele avalikult tunnistanud, et Hiina PLA väed on nende territooriumile tunginud.
K: Millise dokumendi avaldas India kaitseministeeriumi veebisait 6. augustil 2020?
V: 6. augustil 2020 avaldati India kaitseministeeriumi veebisaidil üks selline dokument, milles väidetakse, et praegune kokkupõrge on eeldatavasti pikenenud. See dokument võeti ametlikul veebisaidil maha varsti pärast selle veebis avaldamist.
K: Miks on S Jaishankari sõnul tekkinud see sõjaline vastasseis?
V: India välisministri S Jaishankari sõnul on see sõjaline vastasseis tingitud sellest, et Peking ei järgi mõlema riigi vahel kehtivaid kokkuleppeid.
Otsige