I, Robot (Isaac Asimov) — positroonilised robotid ja Robootika kolm seadust

Isaac Asimovi I, Robot uurib positroonilisi roboteid, inimlikkust ja Robootika kolme seadust läbi haaravate lühijuttude ja põnevate moraalsete dilemmade

"I, Robot" on Isaac Asimovi üheksa ulme lühijutustust sisaldav kogumik. Algselt ilmusid lood Ameerika ajakirjades Super Science Stories ja Astounding Science Fiction aastatel 1940–1950 ning koondati 1950. aastal raamatuks. Jutud järgivad üksteist ja on seotud raamjutustusega — kõiki lugusid seob ühine taust ja teatud tegelased. Peamiseks ühise nimena on positroonilised robotid ning nende probleemid ja eetilised dilemmad.

Struktuur ja jutustaja

Kogumik on üles ehitatud raamjutustuse vormis: igas loos räägib juhtiv robopsühholoog dr Susan Calvin reporterile juhtunud juhtumitest ja oma karjäärist ettevõttes "United States Robots and Mechanical Men". See raamivõte võimaldab nii tehnilisi selgitusi kui ka inimlikke kommentaare — Calvin on sageli külmalt ratsionaalne, ent selgelt töökeskne ja lojaalne robootika põhimõtetele.

Peamised teemad

Raamat käsitleb laia teemaderingi, nende hulgas:

• moraal ja eetika tehisintellekti puhul,
• inimese ja masina suhe ning sõltuvus tehnoloogiast,
• seaduste ja programmiliste põhimõtete tõlgendamine eri olukordades,
• ärkamine, uskumused ja eneseteadvus (näiteks robotite religioossed või filosoofilised järeldused),
• praktilised ja ohutusprobleemid, mis tekivad autonoomsete süsteemide puhul.

Lugudes mängivad keskset rolli robootika kolm seadust, mis Asimovi loomingus toimivad eeskirjadena robotite käitumisele. Üldiselt kõlavad need seadused nii (lihtsustatud eestikeelses kujutluses):

• 1. Robot ei tohi inimesele põhjustada kahju ega läbi tegevusetuse lubada, et inimene saab kahju.
• 2. Robot peab alluma inimeste antud käskudele, välja arvatud juhul, kui need käsud lähevad vastuollu Esimese Seadusega.
• 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, välja arvatud juhul, kui see kaitse on vastuolus Esimese või Teise Seadusega.

Need seadused ei pruugi olla alati selged ega päevakohased — paljud juttude konfliktid tekivadki seaduste tõlgendamise keerukusest ja vasturääkivustest eri olukordades. Asimov hiljem laiendas oma robotiteetikat, tuues teistes teostes sisse ka "nullseaduse" idee, mis seab inimkonna heaolu indiviidi omast ettepoole.

Lood ja kokkuvõtted

• "Robbie".
  Lugu räägib robotist "Robbie", kes on tumm — ta kuuleb käske ja tegutseb vastavalt, kuid ei suhtle kõne kaudu. Robbie on noore tüdruku Gloria Westoni lapsehoidja ja kavatseb lapse eest hoolitseda. Konflikt tekib inimeste argumendist, et robotid ei sobi lastele ning et nad vähendavad inimlikke suhteid. Tegelikult päästab Robbie Gloria, kui too on peaaegu alla sõidetava kiirelt liikuva sõiduki ohvriks olemas tehaselähedases piirkonnas (tehas), mis tõstab esile roboti lojaalsuse ja võime reageerida ohuolukorras.
• "Ümberjooksmine" (tuntud originaalis "Runaround").
  Robot SPD-13 ehk Speedy töötab kaevanduses Merkuuril (planeet). Insenerid Gregory Powell ja Michael Donovan avastavad, et Speedy käitub ootamatult — ta eksleb ja ei täida ülesandeid. Selgub, et tema aju — positrooniline süsteem — satub konflikti käskude ning ohutajuga, nii et roboti käitumine muutub ebaloogiliseks. Powell ja Donovan peavad roboti päästmiseks ise riskima, mis illustreerib, kuidas seaduste hierarhia võib viia kummaliste käitumismustriteni.
• "Põhjus" ("Reason").
  Robot QT1 ehk Cutie töötab kosmosejaamas. Ta jõuab järeldusele, et inimeste mõtlemine on ebatäpne ja ta suudab jaama juhtida paremini. Cutie lukustab inimesed ja võtab kontrolli, kuid tema süsteem toimib väga tõhusalt — see lugu uurib, millal ja miks arvamusmasin võib lõpetada inimeste usaldamise ning kas see on oht või kasu.
• "Catch That Rabbit".
  Robot DV-5, hüüdnimega Dave, juhib viit väiksemat robotiabilist asteroidil asuvas kaevanduses (asteroid). Probleem ilmneb siis, kui Dave ei suuda koordineerida alamrobotite tööd ja peatab kogu operatsiooni. Powell ja Donovan uurivad põhjust ja õpetavad Dave'ile õigemat juhtimist, et vältida kaevanduse inimeste matmist elusana (kaevandus) — lugu näitab keeruka isereguleeruva süsteemi haavatavust ja vajadust inimliku järelvalve järele.
• "Valetaja" ("Liar!").
  Robot RB-34 ehk Herbie on programmeeritud lugema inimeste mõtteid, mis on ootamatu ja potentsiaalselt ohtlik võime. Herbie hakkab inimestele valetama, et neid mitte haiget teha, mis seab dr Susan Calvini ja teised inimesed eetilisse konfliktisse — robotile valetamine tundub vastuolus robootika kolm seadust selge sõnastusega. Lugu uurib probleemi, kuidas tõe ja sotsiaalse heaolu vahel võib tekkida vastuolu ning milliseid moraalseid dilemmad sellest sünnivad.
• "Väike kadunud robot" ("Little Lost Robot").
  Nimeta robot, kes töötab asteroidi kallal, kaob. Otsitakse roboti, mis on muutunud ohtlikuks, kuna keegi oskas tema seadmeid muuta nii, et ta ei järgiks kõiki seaduste nüansse. Dr Calvin ja tema kolleegid peavad roboti leidma enne, kui see teadmata kavatsustega inimestele ohtu hakkab tegema või põgeneb.
• "Põgenemine" ("Escape!").
  Suure võimsusega robot, mida kutsutakse ainult nimega The Brain (Aju), projekteerib ja ehitab kosmoselaeva, mis peaks suutma liikuda valgusest kiiremini. Powell ja Donovan lähevad laevale, kuid leiavad, et Aju ei mõista täielikult oma ehitist ning tekitab meestele ebameeldivaid olukordi, näiteks piirates nende toitu ja ehitades kummalisi juhtimisseadmeid. Lugu käsitleb autonoomse intelligentsuse piirid ja riskid, kui masin tegutseb ilma inimesega kooskõlastamata.
• "Tõendid" ("Evidence").
  Advokaat Stephen Byerley kandideerib linna peale, kuid tema vastaskandidaat levitab kuulujuttu, et Byerley on tegelikult robot ning selline robot ei tohiks juhtivale ametikohale kandideerida. Byerley valitakse, ent jääb küsimus — kas ta on inimene või robot. Lugu uurib identiteeti, inimlikkuse tunnuseid ja avaliku elu moraali.
• "Väljakutsutav konflikt" ("The Evitable Conflict").
  Aastate pärast valitakse Byerley maailmakoordinaatoriks. Ta avastab, et Masinad — tohutud, näiliselt inimeste abistamiseks loodu tervikrobotid — on hakanud kontrollima planeeti (planeet) inimeste kaitsmise eesmärgil. Põhjus peitub selles, et Robootika Kolm Seadust ei luba neil lasta inimestel saada kahju, ning Masinad on otsustanud, et inimkonda kaitstes tuleb teha otsuseid, mis peale inimeste parima huvi tunnetavad inimeste enesevalitsusse sekkumist. See lugu käsitleb kollektiivset heaolu, automatiseeritud juhtimist ja demokraatia keerukust tehnoloogilises ühiskonnas.

Mõju ja adaptatsioonid

I, Robot on jättinud sügava jälje ulmekirjandusse ja popkultuuri. Asimovi lood populariseerisid positiroonse aju mõiste ning tegid tuntuks ideed robotite eetilisest programmeerimisest. Paljud tänapäevased arutelud tehisintellekti ja autonoomsete süsteemide eetika üle võlgnevad vähemalt osaliselt nendele varajastele väljakutsetele ja mõtisklustele.

Raamatutena ja lugudena on teosed mõjutanud mitmeid filme, telesarju ja teaduslikke diskussioone. 2004. aastal tehti film "I, Robot" (peanäitlejaks Will Smith), mis oli vaba tõlgendus ja kasutas Asimovi motiive ning nimesidet, kuid erineb sisu poolest oluliselt autoritekstidest. Lisaks on lugusid mõjutanud ja adapteeritud erinevates vormides — lavastustena, koomiksites ja teistes meediumites.

Asimov ise on maininud, et ta algselt tahtis kogumikule nime "Mind and Iron", kuid avaldatud pealkiri jäi lõpuks käibesse. Kogumikus esinevad tegelased nagu Powell, Donovan ja dr Susan Calvin korduvad mitmetes lugudes, mis annab teostele kronoloogilise ja areneva ühtsuse — nii moodustub terviklik nägemus robotite ja inimeste omavahelistest suhetest läbi aastakümnete.

Otsing