Jóhanna Sigurðardóttir (hääldatakse jouːhanːa ˈsɪːɣʏrðartouʰtɪr) (sündinud 4. oktoobril 1942) on endine Islandi poliitik ja Islandi endine peaminister. Ta on olnud poliitik aastaid. Ta oli Islandi sotsiaal- ja sotsiaalkindlustusminister aastatel 1987–1994 ja 2007–2009. Ta on alates 1978. aastast olnud Reykjaviki valimisringkonna Althingi (Islandi parlament) liige ning on kaheksal korral tagasi valitud. Ta sai 1. veebruaril 2009 Islandi esimeseks naispeaministriks ja oli maailma esimene avalikult homoseksuaalne valitsusjuht uusajal.
Varane elu ja poliitiline taust
Jóhanna sündis ja kasvas Islandil ning alustas oma poliitilist tegevust sotsiaalse õiguse ja töötajate huvide kaitse eest. Enne riigipoliitikasse astumist töötas ta mitmetel ametikohustel, mis andsid talle kogemuse sotsiaalpoliitika ja avaliku halduse valdkonnas. Tema poliitiline suunitlus on sotsiaaldemokraatlik — ta on seotud sotsiaaldemokraatlike ideedega ja rõhutanud sotsiaalset õiglust, võrdsust ning tugevat sotsiaalkaitsesüsteemi.
Parlamendikarjäär ja erakondlik tegevus
Alates 1978. aastast olnud Althingi liige, koostas ta seadusavaldusi ja osales mitmes valitsusperioodis ministrina. Ta juhtis sotsiaalministrina poliitikaid, mis käsitlesid tööõigust, sotsiaalkindlustust ja abiprogramme kõige haavatavamatele gruppidele. Jóhanna on tuntud kui pikaajaline ja järjekindel parlamendiliige, kelle taust on seotud sotsiaalpoliitika ja töörühmadega.
Kui ta 1990. aastatel kaotas erakonna juhiks kandideerimise, tõstis ta rusika ja teatas: "Minn tími mun koma!" — "Minu aeg tuleb!" — fraas, millest sai populaarne islandi väljend.
Peaministriks saamine ja valitsuse töö
2009. aasta veebruaris, pärast 2008. aasta finantskriisi ja selle järgselt tekkinud poliitilist pinget, sai Jóhanna peaministriks. Ta juhtis koalitsioonivalitsust, mille ülesandeks oli taastada usaldust riigi institutsioonide vastu, tegutseda majanduse stabiilsuse taastamiseks ja kaitsta sotsiaalsüsteemi rasketes oludes. Tema valitsuse programmis olid prioriteedidena finantssektori reformid, suurem läbipaistvus, töökohtade toetamine ning sotsiaaltoetuste ja pensionisüsteemi kaitse.
Jóhanna valitsus pidi tegelema rahvusvaheliste küsimustega, näiteks Icesave'i vaidlustega, ning korraldas rahvahääletusi ja läbirääkimisi seoses välislaenude ning pankade ümberkorraldamisega. Samuti algatati ja viidi ellu meetmeid finantsektori järelevalve tugevdamiseks ning kaitseks tavakodanike säästude ja sissetulekute eest.
Sotsiaalne õiglus ja samasuguse seksuaalsuse seadustamine
Jóhanna on pühendunud sotsiaalsele õiglusele ja võrdsusele. Tema valitsuse ajal legaliseeriti Islandil samasooliste abielu 2010. aastal ning paranduslikud samme võeti perekonnaõiguse ja võrdsete õiguste suunas. Isiklikult oli see oluline ka tema enda elus: ta on olnud kauaajalises suhtes kirjanik Jónína Leósdóttirga ning 2010. aastal, pärast seaduse jõustumist, abiellusid nad ametlikult — see leidis laialdast tähelepanu, sest Jóhanna oli esimene riigijuht, kes oli avalikult homoseksuaalne.
Tagasiastumine ja pärand
Jóhanna juhtis Islandi valitsust mitu aastat, kuni 2013. aastani, mil aset leidis valimisvahetus. Tema valitsemise ajal pöörati suurt tähelepanu majandusliku stabiilsuse taastamisele ja sotsiaalkaitse säilitamisele rasketel aegadel. Tema ametiaeg tõi kaasa debati demokraatia, vastutuse ja finantssüsteemi reformimise üle ning tema isiklik näide aitas rõhutada võrdsete õiguste olulisust avalikus elus.
Jóhanna Sigurðardóttir on jäänud oluliseks figuuriks Islandi poliitikas: pikaajalise parlamendikogemuse, sotsiaaldemokraatlike väärtuste ja ajalooosalise tähenduse tõttu kui esimene avalikult homoseksuaalne riigijuht uusajal. Tema tegevus ja otsused kriisi ajal ning hilisem pärand poliitikas ja ühiskonnas on jätkuvalt käsitlusel nii Islandil kui ka rahvusvaheliselt.