J. Michael Bishop
John Michael Bishop (sündinud 22. veebruaril 1936) on Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog. Ta jagas 1989. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda koos Harold Varmusega ja oli 1984. aasta Alfred P. Sloani auhinna kaasvõitja. Praegu on ta aktiivne õppejõud California Ülikoolis San Franciscos.
Bishop on kõige paremini tuntud oma Nobeli preemia saanud töö eest retroviiruslike onkogeenide kohta. Koostöös Varmusega avastas ta 1980. aastatel esimese inimese onkogeeni c-Src.
Nende tulemused näitasid, kuidas pahaloomulised kasvajad tekivad raku normaalsete geenide muutustest. Neid muutusi võivad tekitada viirused, kiirgus või kokkupuude mõnede kemikaalidega.
Küsimused ja vastused
K: Kes on John Michael Bishop?
V: John Michael Bishop on ameerika immunoloog ja mikrobioloog, kes jagas 1989. aastal koos Harold Varmusega Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda ja oli 1984. aasta Alfred P. Sloani auhinna kaasvõitja. Praegu on ta aktiivne õppejõud California Ülikoolis San Franciscos.
K: Mille poolest on John Michael Bishop kõige tuntum?
V: John Michael Bishop on kõige paremini tuntud oma Nobeli preemia saanud töö eest retroviiruslike onkogeenide alal.
K: Mis on retroviiruslikud onkogeenid?
V: Retroviiruslikud onkogeenid on geenid, mille aktiveerimisel võib normaalne rakk muutuda vähirakuks.
K: Kellega jagas John Michael Bishop 1989. aasta Nobeli preemiat?
V: John Michael Bishop jagas 1989. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda koos Harold Varmusega.
K: Mida avastas John Michael Bishop koos Harold Varmusega 1980. aastatel?
V: 1980. aastatel avastas John Michael Bishop koos Varmusega töötades esimese inimese onkogeeni c-Src.
K: Kuidas tekivad John Michael Bishopi leidude kohaselt pahaloomulised kasvajad?
V: John Michael Bishopi leidude kohaselt tekivad pahaloomulised kasvajad raku normaalsete geenide muutustest.
K: Mis võib John Michael Bishopi leidude kohaselt põhjustada raku normaalsete geenide muutusi?
V: John Michael Bishopi järelduste kohaselt võivad raku normaalsete geenide muutusi tekitada viirused, kiirgus või kokkupuude mõnede kemikaalidega.
