Juneau (Alaska) — pealinn, geograafia, ajalugu ja faktid

Juneau linn ja piirkond on Alaska pealinn. See on olnud Alaska pealinn alates 1906. aastast. Juneaul (nagu ka Honolulu) ei ole maanteede kaudu ühendatud mandriga — teist samasugust pealinna USA-s ei ole. Juneau on kättesaadav peamiselt õhu- ja meretranspordi kaudu.

Geograafia ja loodus

Juneau pindala on erakordselt suur: see on suurem kui Rhode Islandi ja Delaware'i pindalade eraldi ning peaaegu sama suur kui need kaks riiki kokku. Juneau kesklinn 58°18′07″N 134°25′11″W / 58.30194°N 134.41972°W / 58.30194; -134.41972 asub Juneau mäe jalamil ja üle kanali Douglas Islandist. 2010. aasta rahvaloenduse seisuga oli linna ja linnaosa elanike arv 31 275.

Juneau kesklinn asub meretasandil (loodete keskmine kõrgus umbes 16 jalga ehk 5 m) ning ümbritsetud järsudest mägedest, mille tipud ulatuvad 1 100–1 200 meetri kõrgusele. Nendes mägedes paikneb suur Juneau jääväli, millest voolab ligi 30 liustikku. Nendest kõige tuntumad on Mendenhalli liustik ja Lemon Creeki liustik; Mendenhalli liustik on viimastel kümnenditel märgatavalt taandunud nii laiuse kui ka kõrguse osas.

Ilm ja keskkond

Juneau asub mereäärse jaheda vihmametsa (temperate rainforest) tsoonis: kliima on suhteliselt niiske ja jahe, talved on leebemad kui sisemaal, suved jahedad. Sademeid on rohkelt — eriti sügisel ja talvel — ning piirkond on rikas metsade, jõeorude ja liustike poolest. Kohalikud ökosüsteemid toetavad mitmekesist looma- ja taimkonda ning piirkond on tähtis kalanduse ja metsanduse seisukohalt.

Ajalugu

Juneau sai nime kullaotsija Joe Juneau järgi; asula varasemad nimed olid Rockwell ja hiljem Harrisburg (nimi Richard Harrise järgi, kes oli Juneau kaasotsija). Kulla avastamine 1880ndatel tõi piirkonda rände ja kiire arengu. USA kongressi otsusega viidi tollase Alaska ringkonna valitsus Sitkast välja ning Juneau kujunes piirkonna administratiivkeskuseks. 1970. aastal ühines Juneau linn Douglase linna ja ümbritseva Greater Juneau Borough'ga, moodustades nüüdse ühtse valitsusüksuse.

Poliitika ja pealinna staatus

Juneau kesklinnas asuv Alaska osariigi kapitoolium ehitati algselt 1931. aastal föderaal- ja territoriaalhoonena. Enne osariikluse tekkimist majutas see föderaalvalitsuse ametkondi, föderaalset kohtumaja, postkontorit ning territoriaalseid institutsioone, sealhulgas kuberneri kontorid. Tänapäeval paikneb selles hoones osariigi seadusandlik kogu ning kuberneri ja asekuberneri bürood.

Paljud täitevvõimu ametiüksused on aastate jooksul kolinud mujale osariigis või Juneau piirest väljapoole, mis on tekitanud pidevaid arutelusid pealinna asukoha üle. Viimased diskussioonid on keskendunud kas osariigi valitsuse kolimisele väljaspool Juneaut (näiteks Anchorage'i või muude suuremate keskustesse) või uue kapitaalhoone ehitamisele Juneau'sse. Kumbki variant ei ole seni otsustavalt läbi läinud; kohalik huvirühm Alaska komitee on aktiivselt seisnud selle eest, et pealinn jääks Juneau'sse.

Majandus ja transpordivõimalused

Majandus põhineb suures osas avalikul sektoril (osariigi valitsuse institutsioonid), turismil, kalandusel ja teenindusel. Cruise-turism on oluline — suvekuudel peatub suures koguses kruiisilaevu, tuues kaasa mitmeid külalisi, kes külastavad liustikke ja looduskaitsealasid. Ka väiksemate ettevõtete teenused, hotellid ja giiditeenused on turismist mõjutatud.

Oluline on, et Juneau ei ole seotud maanteede võrguga: ligipääs on peamiselt lennu- ja merereisidega. Alaska Marine Highway (parvlaevasüsteem) ühendab Juneaut teiste Alaskan paiknevate sadamatega; lisaks on olulised veetranspordi teenused ja väike lennundus (sh lennukid ja vesilennukid). Linnas on ka sadamas teenuseid, mis teenindavad nii kohalikke kui kruiisituriste.

Rahvastik, kultuur ja kogukond

Juneau elanikkonnas on oluline roll põlisrahvastel: tlingitide kultuur ja keel on piirkonnas märgatavad. Linna tlingitide nimi on Dzántik'i Héeni ("jõgi, kuhu kogunevad ujuvkalad"). Auke Bay, mis asub Juneau'st põhja pool, on tlingitide keeles Aak'w ("väike järv"). Lõuna pool asuv Taku jõgi on saanud nime külma t'aakhi tuule järgi, mis mägedest alla puhub.

Kultuuriliselt on Juneau's mitmeid muuseume ja institutsioone, mis tutvustavad nii Alaska ajalugu kui ka põlisrahvaste pärandit — olles oluline kultuurikeskus suvehooajal saabuvatele turistidele. Kohalikud festivalid, käsitöö ja kunstimessid tugevdavad kogukonna elu ja tutvustavad piirkondlikku identiteeti.

Vaba aeg ja vaatamisväärsused

Juneau ümbrus pakub rikkalikult vaba aja tegevusi: matkamine, kalapüük, paadisõidud, liustike vaatamine (sh Mendenhalli liustik), loodusmatkad ja rongi- ning helikopterireisid liustike ja mägede juurde. Riigikaitstud maa- ja veekaitsealad ning rahvuspargid võimaldavad looduskaitset ja uurimistööd.

Kuigi Mendenhalli liustik on viimastel aastakümnetel taandunud, jääb see üheks populaarsemaks ja hõlpsasti ligipääsetavaks liustikuks Juneau piirkonnas, mida külastavad nii teadlased kui turistid.

Muud faktid

• Juneau kesklinn paikneb merepinnal ja kohe järskude mägede all — see annab linnale erilise topograafilise ja maastikulise iseloomu.
• Linna ja ümbruse elanikearv on suhteliselt väike võrreldes selle pindalaga, mistõttu suure osa halduspiirkonnast moodustavad looduslikud alad ja väheasustatud maad.
• Kõrgete sademete ja liustike olemasolu mõjutavad nii taristut kui kohalikku majandust ning loovad ainulaadsed väljakutsed ja võimalused loodusturismi arendamiseks.

Juneau ajalugu, geograafiline eripära ja administratiivne roll teevad sellest ainulaadse ja huvitava pealinna, kus ühenduvad põlisrahvaste pärand, kullaajastu pärand, kaasaegne osariigi valitsus ja ulatuslik looduslik mitmekesisus.

Otsing