Edinburghi West Porti mõrvad: Burke, Hare ja mõiste "burking" (1827–1828)
Loe tõsielulugu Edinburghi West Porti sarimõrvadest 1827–1828: Burke, Hare, nende ohvrid ja termin „burking“ – šokeeriv ajalugu meditsiinis ja kuritöös.
Burke'i ja Hare'i mõrvad (või West Port'i mõrvad) olid sarimõrvad Šotimaal Edinburghis ajavahemikul 1827. aasta novembrist kuni 31. oktoobrini 1828. aastal. Tegemist oli ühega kuulsamatest 19. sajandi kuritegudest Suurbritannias, mis tekitas tugeva ühiskondliku vastureaktsiooni meditsiinihariduse praksise ja anatoomia õppetöö rahastamise suhtes.
Kes olid tegijad ja mis motiveeris neid
Mõrvade toimepanijad olid iiri immigrandid William Burke ja William Hare. Nad müüsid oma 17 ohvri surnukehad doktor Robert Knoxile. Knox oli Kuningliku Seltsi liige ja Edinburghi võrdleva anatoomia muuseumi konservaator. Ta oli Edinburghi meditsiiniüliõpilaste inimanatoomia õpetaja, seega vajas ta oma õpilaste jaoks laipu, mida nad saaksid lahata.
19. sajandi alguses oli seaduslikult kättesaadavate anatoomiatundide jaoks vajalike surnukehaallikate hulk väga piiratud: legaalsed allikad olid peamiselt hukkamised ja mõned muud juhtumid. See lõi musta turu nõudluse inimkeha järele ja motiveeris Burke'i ja Hare'i rahalist kasu otsima.
Tapmismeetod ja sõna "burking"
Mõrvarid kasutasid tapmisel peamiselt lämmatamist või survet kaelale, et ohver sureks kiiresti ja ilma nähtavate vigastusteta, mida oleks madalama tõenäosusega anatoomiale esitatud laiba ostjale märgata. Sellist tapmismeetodit hakati seoses selle juhtumiga kutsuma burkinguks — algselt konkreetseks terminiks, mis tähistas sihipärast lämmatamist, hiljem üldisema tähendusega "vaikselt mahasurumine" või "alasurumine".
Kaaskurite ja ametivõimude roll
Mõrvarite kaasosalisteks olid Burke'i armuke Helen McDougal ja Hare'i naine Margaret Laird. Mõlemad arreteeriti ja küsitleti; Helen McDougal pandi kohtu alla, kuid teda ei mõistetud tapmises süüdi; Margaret Laird ei sattunud lõppkokkuvõttes süüdistatuna kohtu ette.
Doktor Robert Knox ei olnud otseselt süüdistatud mõrvades — ta ostis laibasid ja kasutas neid õppetöös — kuid tema roll ja vastuolu tekitasid tugeva avaliku pahameele. Knox esines ka tunnistajana kohtuprotsessil, kuid temale ei esitatud ametlikke tapmises süüdistusi.
Tabamine, kohtuasi ja karistused
Pärast seda, kui avalikkuses levima hakkasid kahtlused ja üks ohvritest (Mary Paterson või Mary Patterson — allikates varieeruva nimega) tõi juhtumini viiva tähelepanu, ähvardas avalikkuse surve ja politsei uurimine. William Burke ja William Hare arreteeriti. Hare tegi kokkuleppe prokuratuuriga ning astus tunnistajana esile, mille eest teda ei süüdistatud — ta pääses karistuseta (tema hilisem saatus jääb osaliselt ebaselgeks). Burke mõisteti süüdi ja hukati 28. jaanuaril 1829; pärast hukkamist anti tema keha avalikuks anatomiliseks lahkamiseks ja tema säilunud luustik säilitati meditsiinikoolis, mis on jäänud kurikuulsaks mälestuseks sellest juhtumist.
Kaasnev mõju ja pärand
Burke'i ja Hare'i juhtum avaldas suurt mõju ühiskondlikule arvamusele ning kiirendas nõudlust seaduslike ja kontrollitud anatoomiaalaste reeglite järele. Mitmes riigis — eriti Inglismaal ja Walesis — võeti mõne aasta pärast vastu Anatomy Act 1832, mis laiendas seaduslikku laipade kättesaadavust laboritele ja õppetööks ning vähendas musta turu mõju. Kuigi see seadus ei olnud otseselt Scottish-i kord, mõjutas juhtum laiemalt Suurbritannia õigusruumi ja meditsiinipraktikat.
Termin "burking" jäi inglise keelde ja levis laiemalt, tähendades nii füüsilist lämmatamist kui ka metafoorset "vaikselt mahasurumist" või "tõkestamist". Juhtumist on kirjutatud mitmeid raamatuid, lavastusi ja artikleid ning see on saanud osaks nii meditsiiniajaloo kui ka populaarse krimkultuuri pärandist.
Mõned tähelepanekud ja allikate ebakõlad
- Ohvrite arvu kohta leidub eri allikates erinevusi — kuigi ülal nimetatud tekstis mainitakse 17 laipa, on ajaloolistes aruteludes iganenud ja varieeruvad arvnäitajad (tavaliselt 16 või 16–17). Täpne arv sõltub sellest, milliseid juhtumeid ja kahtlusaluseid loetakse lõplikult tõendatuks.
- Kuigi doktor Knox oli seotud laipade ostmisega, leidus avalikku ja õigusalast debatti selle üle, mida meditsiinitöötaja tohib ette kujutada ja milline vastutus lasub õpetajal. See debatt aitas kujundada tulevasi regulatsioone.
William Burke ja William Hare, pildil Burke'i kohtuprotsessil
Burke
Jänes
William Burke'i hukkamine Edinburghi Lawnmarketis 28. jaanuaril 1829; kaasaegsest lehest.
Ülestõusmispõlvlased
Aastatel 1826-1840 juhtis Knox Barclay anatoomiakooli Edinburghis Surgeon's Square'il. Ta oli Šotimaa populaarseim anatoomiaõppejõud, kuid tema klassis oli alati puudu laipadest, mida lahata.
Enne 1832. aasta anatoomiaseaduse (Anatomy Act) kehtestamist, mis laiendas pakkumist, oli Ühendkuningriigis anatoomilistel eesmärkidel kasutatavate surnukehade ainus seaduslik varu kohtute poolt surmanuhtluse ja lahkamise jaoks mõistetud surnukehad. See põhjustas puudust seaduslikest lahangute subjektidest. Puudus muutus tõsisemaks, kui kasvas vajadus meditsiiniüliõpilaste koolitamise järele ja hukkamiste arv vähenes.
Knox seisis oma koolis algusest peale silmitsi probleemiga, sest pärast 1815. aastat olid kuninglikud kolledžid suurendanud anatoomia õppimist meditsiiniõppekavas. Kui ta oleks õpetanud nn prantsuse meetodi järgi, oleks suhtarv pidanud lähenema ühele surnukehale õpilase kohta. Selle tagajärjel muutus surnukehade röövimine nii levinuks, et ei olnud ebatavaline, et äsja surnud inimese sugulased ja sõbrad valvasid surnukeha enne ja pärast matmist, et seda ei võetaks ära.
1827. aasta novembris alustas William Hare uut karjääri, kui üks võlgu jäänud üürnik suri juhuslikult tema peale. Talle maksti 7,10 naelsterlingit (seitse naela ja kümme šillingit) selle eest, et ta toimetas surnukeha Knoxile. Nüüd asusid Burke ja tema kaaslane Hare regulaarselt mõrvama hulkureid ja joodikuid. Pärast veel 16 tehingut, mida hakati nimetama West Port'i mõrvadeks, tabati Burke ja Hare 2. novembril 1828. aastal. Kogu linna vapustas Burke'i ja Hare'i kohutavate tegude pärast õudus, mida toidavad ballaadid, broadidid ja ajalehed. Hare pööras Kingi tunnistusi, Burke'i aga poodi, tükeldati ja eksponeeriti.
Burke on lihunik, Jänes on varas,
Knox, poiss, kes ostab veiseliha!
Knoxi vastu ei esitatud süüdistust, mis nördis paljusid Edinburghi elanikke. Tema maja ründas rahvahulk ja aknad lõhuti. Edinburghi Kuningliku Seltsi komitee vabastas ta süüst, kuid tema osa selles asjas ei unustatud ja paljud olid tema suhtes ettevaatlikud.
Avastamine ja kohtuprotsess
Viimane ohver oli Marjory Campbell Docherty. Burke meelitas ta majutusasutusse, väites, et ka tema ema oli Docherty. Ta pidi naise tapmisega ootama, sest majutajad James ja Ann Gray olid kohal. Gray'd lahkusid ööseks ja naabrid kuulsid kakluse hääli.
Järgmisel päeval hakkas naasnud Ann Gray kahtlustama, kui Burke ei lasknud teda läheneda voodile, kuhu ta oli jätnud oma sukad. Kui Graysid jäid majja üksi, kontrollisid nad voodit ja leidsid selle alt Docherty laiba. Teel politseid hoiatama, kohtasid nad McDougali, kes püüdis neid altkäemaksu anda, pakkudes 10 naelsterlingit nädalas. Nad keeldusid.
Burke ja Hare olid enne politsei saabumist surnukeha majast ära viinud. Küsitlemisel väitis Burke siiski, et Docherty lahkus kell 7.00 hommikul, McDougal aga väitis, et ta lahkus õhtul. Politsei arreteeris nad. Anonüümne vihje viis nad Knoxi klassiruumi, kus nad leidsid Docherty laiba, mille James Gray tuvastas. William ja Margaret Hare arreteeriti peagi pärast seda. Mõrvareis oli kestnud kaksteist kuud.
Küsimused ja vastused
K: Mis olid Burke'i ja Hare'i mõrvad?
V: Burke'i ja Hare'i mõrvad olid Šotimaal Edinburghis toimepandud sarimõrvad, mille panid ajavahemikul 1827. aasta novembrist kuni 31. oktoobrini 1828 toime iiri immigrandid William Burke ja William Hare.
K: Kuidas Burke ja Hare mõrvadega raha teenisid?
V: Burke ja Hare müüsid oma 17 ohvri surnukehad doktor Robert Knoxile, kes oli Kuningliku Seltsi liige ja Edinburghi meditsiiniüliõpilaste inimanatoomia õpetaja.
K: Kes oli dr Robert Knox?
V: Dr Robert Knox oli Kuningliku Seltsi liige ja Edinburghi võrdleva anatoomia muuseumi konservaator. Ta oli ka Edinburghi meditsiiniüliõpilaste inimanatoomia õpetaja.
K: Milleks oli dr Knoxil vaja oma üliõpilaste jaoks laipu, mida ta lahata?
V: Dr. Knox vajas oma üliõpilaste jaoks kehasid, mida nad saaksid meditsiinihariduse raames lahata.
K: Kes olid Burke'i ja Hare'i kaasosalised mõrvades?
V: Burke'i armuke Helen McDougal ja Hare'i naine Margaret Laird olid Burke'i ja Hare'i poolt toime pandud mõrvades kaasosalised.
K: Mida tähendab sõna "burking"?
V: "Burking" viitab kellegi sihipärasele lämmatamisele ja üldisemalt millegi vaikselt maha surumisele.
K: Kuidas seostati Burke'i ja Hare'i kasutatud tapmismeetodit sõnaga "burking"?
V: Sõna "burking" hakkas seostuma Burke'i ja Hare'i tapmismeetodiga, kuna nad lämmatasid oma ohvreid sihipäraselt, et saada värskeid laipu dr Knoxi anatoomiatundide jaoks.
Otsige