Camborne on linn Inglismaal Cornwalli lääneosas Ühendkuningriigis. See asub linnastu lääneservas; linnastu koosneb Camborne'ist, Pool'ist ja Redruthist.
Ajalugu ja kaevandustööstus
Camborne'i piirkond oli 18. ja 19. sajandil üks maailma tähtsamaid tinakaevandamise keskustest. Piirkonna kaevandused tõid kaasa suure majandusliku tõusu, tehnoloogilise arengu ja rahvusvahelise tööjõu liikumise. Linnas tegutses 19. sajandil asutatud kaevanduskool, mis koolitas insenere ja tehnikuid kaevandussektorile ning on endiselt tuntud haridusasutusena.
Kaevanduste hulgast olid eriti kuulsad Dolcoath – sageli nimetatud "Cornishi kaevanduste kuningannaks" (suletud 1921) – ning South Crofty, mis jäi Euroopas üheks viimaseks töötavaks tinakivikaevanduseks (suletud 1998). 20. ja 21. sajandil on piirkond läbinud suurt ümberkujundamist: paljud kaevandusalad on muudetud mälestus- ja turismiobjektideks ning mõned tööstusrajatised on säilinud kui tehnika- ja kultuuripärandi tunnusmärgid.
Rahvastik
Camborne'i rahvaarv oli 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 20 010. Kogu linnastu elanike arv oli sel ajal 39 937, mis tegi sellest Cornwalli ühe suurema linnastu. Rahvastik on aja jooksul kõikunud seoses tööstuse languse ja hilisema ümberehituse ning uute elamupiirkondade tekkele suunatud arenguga.
Tähtsad sündmused ja pärand
1801. aasta jõuluõhtul liikus Camborne'i mäest üles aurukäituseline teekonnaline sõiduk, mille ehitas linnast pärit insener Richard Trevithicki. Tema aurumasin – tuntud kui "Puffing Devil" – loetakse üheks esimeseks iseliikuvaks sõidukiks reisijatevedude mõttes ning sõidust on säilinud legendid ja rahvalaulud. Selle sündmuse mälestuseks on linna maamärkidel ja muuseumides mitmeid viiteid ning iga-aastased üritused ja tutvustused toovad esile Camborne'i pioneerlikku rolli aurutehnika ajaloos.
Kaasaegne elu, haridus ja turism
Tänapäeva Camborne ei ole enam kaevanduslinn samas tähenduses nagu 19. sajandil, kuid tööstuslik pärand on jätkuvalt oluline osa linna identiteedist. Kaevandusmälestised, tõstukimajad ja maastikul nähtavad tagajärjed kaevandustegevusele moodustavad osa Cornwalli laiemast kaevanduspärandist, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse (Cornwall and West Devon Mining Landscape).
Linnas on mitmeid haridusasutusi, kohvikuid, väiketööstusi ja üritusi, mis toetavad kohalikku elu. Turistid tulevad siia nii kaevandusajaloo huvi, mägismaastike kui ka rannikualade lähedusse jäävate randade ning matkamisvõimaluste pärast.
Transport
Camborne'i piirkonda teenindavad maanteed ja raudtee, mistõttu on linn hästi ühendatud ülejäänud Cornwalli ja laiemalt Lõuna-Inglismaaga. Lähedal asuvad suuremad keskused ja lennujaamad, mis pakuvad ligipääsu nii sise- kui rahvusvahelisele lennuliiklusele.
Kultuur ja mälestus
Kaevanduste ajalugu on andnud materjali kohalikule kultuurile: laulud, rahvajutud ja mälestised (nt laulusalmid ja tavad, mis meenutavad Trevithicki ja kaevanduste saavutusi) on oluline osa Camborne'i kogukonna identiteedist. Üks tuntud viide on rahvalaul, mis mälestab Trevithicki sõitu ja Camborne'i kuulsat mäge (tuntud ingliskeelses kogukondlikus pärimuses kui "Camborne Hill").
Kui soovite linna külastada või uurida põhjalikumalt Camborne'i ajalugu ja tänapäevaelu, tasub pöörduda kohalike muuseumide, ajalooallikate ja turismiinfo poole, kus on kättesaadavad eksponaadid, arhiivid ja juhendatud tuurid.
