Cère — Prantsuse jõgi Cantalis, Corrèze'is ja Lot'is (Dordogne'i lisajõgi)
Koordinaadid: 44°54′34″N 1°48′45″E / 44.90944°N 1.81250°E / 44.90944; 1.81250
Cère on Prantsuse jõgi, mis voolab läbi Cantali, Corrèze'i ja Loti departemangude. See on Dordogne'i vasakpoolne lisajõgi ja Cantali departemangu peamine jõgi.
Cère moodustab umbes 20 km ulatuses piiri kõigepealt Corrèze'i ja Cantali departemangude ning hiljem Corrèze'i ja Lot'i departemangude vahel.
Algallikas ja voolukäik
Algab Cantali mägismaal Massif Centrale'i lääneservas, kus jõe algosad voolavad suhteliselt kiiresti üle kiviste kallaste ja mägiste orude. Jõgi kulgeb üldiselt läänesuunas ning läbides nii kitsaid kuristikke kui ka laiemaid orupõhju ühineb lõpuks Dordogne'iga. Jõe alamjooksule iseloomulikud on aeglasem vool ja laiema profili tekkimine enne suubumist suuremasse jõkke.
Maastik, geoloogia ja kanjonid
Cère voolab läbi mitmekesise maastiku: algosades domineerivad vulkaanilise päritoluga kõrgustikud ja kivised nõlvad, keskosas esinevad sageli silmatorkavad kanjonid ja ohtlikumad käänakud, alamjooksul aga laiemad ja põllustamisele sobivad orgud. Sellised maastikuelemendid on aidanud kujundada piirkonna eripärast loodust ja inimtegevust (vesimõisad, sillad, tammi- ja vesijahutusrajatised).
Ökoloogia ja loodusväärtused
Jõe jõesäng ja selle lähedane rannaala toetavad mitmesugust veetaimestikku ning pakuvad elupaika kaladele (sealhulgas lõhe- ja forelliliigid piirkonniti), vesilindudele ja imetajatele nagu näärid. Kohalikud lõikuvad kanjonid ja kaldad on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ning meeldivad ka matkajatele ja loodushuvilistele.
Inimtegevus ja kasutus
Inimesed on Cère'i vett kasutanud sajandeid: endised vesiveskid ja väiksemad hüdroelektrijaamad on levinud jõekäigu varasemates voolusektorites. Jõgi on populaarne vaba aja veetmise koht — kalastus, paadisõit, kanuu- ja kajakisõidud ning matkamine jõeäärsetes kanjonites. Samuti mõjutavad jõevee taset ja kvaliteeti põllumajanduslik kasutus ja asulatega seotud koormused.
Kultuur ja ajalugu
Cère kallastel asuvad mitmed ajaloolised külad ja sillad, mis peegeldavad piirkonna maapiirkondade elu-olu läbi sajandite. Jõe lähedal on leidunud vanu veskeid ja muid vesihõlpsust nõudvaid töökodasid, mis on olnud kohaliku majanduse tugisambad.
Kaitse ja haldus
Jõe elustiku ja veekvaliteedi säilitamiseks rakendavad kohalikud omavalitsused ja keskkonnaasutused mitmesuguseid haldus- ning kaitsemeetmeid. Need hõlmavad veekogude järelvalvet, reovee puhastamist ja kaldaribal looduskaitset, et vähendada erosiooni ja säilitada elupaiku.
Peamised asulad
Cère voolab läbi või selle lähedal paiknevatesse mitmetesse Cantali, Corrèze'i ja Loti departemangude küladesse ja linnadesse, mis kasutavad jõge nii majanduslikel kui ka rekreatsioonilistel eesmärkidel. Kohalikud asulad on olulised jõe kultuurilise pärandi hoidmisel ning turismi teenindamisel.
Märkus: Üksikasjalik teave (näiteks jõe täpne pikkus, valgala pindala ja loetelu kõrvalvooludest) on kättesaadav geograafilistes andmebaasides ja kohalike haldusasutuste dokumentatsioonis ning sõltub valdkonna täpsetest mõõtmistulemustest.
Geograafia
Cère'i jõe pikkus on 120,4 km (74,8 mi) ja valgala pindala on 1059 km 2(409 ruutmi).
Selle keskmine aastane vooluhulk (vee hulk, mis läbib jõelõigu ajaühiku kohta) on 25,90 3m/s Biars-sur-Cère'i jõe ääres Lot'i departemangus.
Kuu keskmine äravool (3m/s) Biars-sur-Cère'is
Kursus
Cère'i jõe allikas asub keskmassiivi edelaosas, Col de Font de Cère'is, Saint-Jacques-des-Blatsi vallas, umbes 1250 m kõrgusel, Cantali departemangus.
Cère'i jõgi voolab läänes üldiselt läbi 3 piirkonna, 3 departemangu ja 29 omavalitsusüksuse. Mitmed kommuunid on nimetatud jõe järgi: Vic-sur-Cère, Arpajon-sur-Cère, Laval-de-Cère, Gagnac-sur-Cère, Biars-sur-Cère. See voolab muu hulgas läbi järgmiste kommuunide:
- Auvergne-Rhône-Alpes'i piirkond
- Cantali osakond: Saint-Jacques-des-Blats, Thiézac, Vic-sur-Cère, Polminhac, Arpajon-sur-Cère, Sansac-de-Marmiesse, Saint-Étienne-Cantalès, Laroquebrou.
- Nouvelle-Aquitaine'i piirkond
- Corrèze'i departemangu: Camps-Saint-Mathurin-Léobazel
- Occitanie piirkond
- Partii osakond: Laval-de-Cère, Bretenoux, Biars-sur-Cère, Prudhomat.
Lõpuks suubub see Dordogne'i jõkke Marne'i departemangus asuvas Giraci linnas.
Peamised lisajõed
Cère'i jõe peamised, üle 20 km pikkused lisajõed on järgmised:
| Vasakpoolsed lisajõed:
| Paremate lisajõgedega:
|
Galerii
· 
Cère Vic-sur-Cère'is.
· 
Cère'i sild Sansac-de-Marmiesse'is.
· 
Cère Sansac-de-Marmiesse'is.
· 
Biars-sur-Cère'i (vasakul) ja Bretenoux' (paremal) vaheline Cère.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Millised on Cère'i jõe koordinaadid?
V: Cère'i jõe koordinaadid on 44°54′34″N 1°48′45″E / 44.90944°N 1.81250°E / 44.90944; 1.81250.
Küsimus: Millises piirkonnas voolab Cère'i jõgi?
V: Cère'i jõgi voolab läbi Prantsusmaa Keskmassiivi piirkonna.
K: Milliseid departemangusid läbib Cère'i jõgi?
V: Cère'i jõgi voolab läbi Cantali, Corrèze'i ja Lot'i departemangude.
K: Kas Cère'i jõgi on Dordogne'i jõe vasakpoolne lisajõgi?
V: Jah, Cère'i jõgi on Dordogne'i jõe vasakpoolne lisajõgi.
K: Kas Cère'i jõgi on Cantali departemangu põhijõgi?
V: Jah, Cère'i jõgi on Cantali departemangu peamine jõgi.
K: Kas Cère'i jõgi moodustab piiri mõne departemangu vahel?
V: Jah, Cère'i jõgi moodustab umbes 20 km ulatuses piiri Corrèze'i ja Cantali departemangude vahel ning hiljem Corrèze'i ja Lot'i departemangude vahel.
K: Kui pikk on Cère'i jõgi?
V: Tekstis ei ole teavet Cère'i jõe pikkuse kohta.
