Malenotatsioon on meetod malekäikude üleskirjutamiseks: pärast seda, kui mängija on teinud käigu, kirjutavad mõlemad mängijad selle üles. See on kohustuslik kõigil organiseeritud malevõistlustel ja vajalik nii mängu hilisema analüüsi, vaidluste lahendamise kui ka partii arhiveerimise jaoks.

Põhimõisted

Süsteem peab sisaldama järgmisi elemente: käigu number, liigutatud mängukivi, ruut, millest see algab (valikuline sõltuvalt notatsioonitüübist), ruut, kuhu see läheb, ning muud asjakohast teavet, näiteks löömised, lossid ja partiitulemuse märkimine.p275 Positsioonide registreerimiseks kasutatakse ka eraldi sümboleid ja formaate. Tavapärased märgid on:

  • x — vastasmängija kivi löömine (näiteks Nxe5)
  • + — kontrol (mänguohus)
  • # või ++ — matt
  • O-O ja O-O-O — lühike ja pikk loss
  • = või lisatäht — promotsioon (näiteks e8=Q või e8Q)

Algebraline notatsioon

Algebraline notatsioon tähistab laua ruute ridade (1–8) ja veergude (a–h) kombinatsiooniga. Iga ruutil on üks ainus silt, mistõttu see notatsioon on kompaktne ja universaalselt arusaadav. Näited:

  • 1. e4 e5 — valge mängib sõduri e2-e4, must vastab e7-e5.
  • Nf3 — hobune liigub f3-ruudule.
  • Rxa1 — vanker lööb a1-ruudul oleva kivi.

Algebralisel notatsioonil on kaks varianti: täispikk (liikumine algus- ja lõppruuduga, nt e2-e4) ja lühendatud ehk tavaline algebraline (nt e4). Kui sama tüüpi kivi saab minna samasse sihtruutu kahest võimalikust algruudust, lahendatakse ebamäärasus lisades algfaili või -rea, nt Nbd2 või N1f3.

Kirjeldav notatsioon

Kirjeldav notatsioon kirjeldab iga mängija ruute tema enda vaatenurgast (nt „kuninga käpik edasi kaks maja“). Inglise keeles kasutati varem lühenditena selliseid tähistusi nagu P-K4 (sõdur liigub kuninga ette kaks sammu). Kirjeldav notatsioon on tänapäeval harvem kasutuses, sest see on kohmakam ja sõltub mängija pooleorientatsioonist, mis teeb rahvusvahelise suhtluse keerulisemaks. Varajased käsiraamatud, mis sisaldavad liigutuste kirjeldusi, on teada araabia keeles juba 9. sajandist ja Euroopast 13. sajandist.Käsiraamatuid liigutuste kirjeldustega on teada araabia keeles (9. sajand) ja Euroopast (13. sajand).p275 Need varajased märkmed olid sageli pikki lauseid moodustavad ja seetõttu kohmakad; näide: "kuninga käpik edasi kaks maja".p229; 469; 848

Muud notatsioonisüsteemid

  • Koordinaatnotatsioon — kasutatakse mõnikord elektrooniliste seadmete või analüüside puhul, kus kirja pannakse nii alg- kui lõppruut (nt e2-e4 või e2e4).
  • Figuratiivne (figurine) notatsioon — asendab tähti (K, Q, R, B, N) piktogrammidega (muiulad), mis teeb notatsiooni keeleneutraalseks ja kasulikuks trükitud väljaannetes.
  • PGN (Portable Game Notation) — tekstiformaat partii esitamiseks arvutis, sisaldab päiseid (mängijad, koht, kuupäev jms) ja liigutuste järjestust; laialdaselt toetatud maleprogrammides.
  • FEN (Forsyth–Edwards Notation) — üksikute positsioonide kirjeldamiseks mõeldud ridade-veergude süntaks, mida kasutatakse staatiliste positsioonide salvestamiseks ja andmevahetuseks tarkvarade vahel.

Erandid ja detailid

  • En passant'i löök märgitakse tavaliselt nagu tavaline löök (nt exd6) ja mõnikord lisatakse e.p., et selgitada asjaolusid.
  • Promotsiooni võib märgistada ka sümboliga ilma '='-märgita (nt e8Q). Mõned formaadid nõuavad kindlat süntaksit.
  • Kui partii lõpeb loobumise, aja lõppemise või muu tulemusega, lisatakse tulemus (1–0, 0–1 või ½–½) mängu lõppu.
  • Võistlusreeglid (nt FIDE) nõuavad sageli, et mängijad kirjutaksid kõik käigud, välja arvatud olukord, kus mängijal on väga vähe aega (täpsemad reeglid sõltuvad võistlusest ja määrustest).

Praktiline kasutus ja tähtsus

Notatsioon võimaldab mängijatel ja analüütikutel hiljem partii taastada, otsida avanguid ja õppida vigadest. Võistlustel on see oluline ka vaidluste lahendamisel: kohtunik võib kontrollida üleskirjutatud partii, et teha kindlaks tehtud käigud. Arvutitarkvarade abil saab PGN-faile analüüsida, genereerida statistikat ning salvestada suurt arhiivi partii.

Kokkuvõtlikult on algebraline notatsioon tänapäeval rahvusvaheliselt levinud ja praktilisem kui vanem kirjeldav süsteem; täiendavad formaadid nagu PGN ja FEN teenivad spetsialiseeritud eesmärke maleandmete vahetamisel ja positsioonide salvestamisel.