Malemärkus [[male notation]]
Malenotatsioon on meetod malekäikude üleskirjutamiseks: pärast seda, kui mängija on teinud käigu, kirjutavad mõlemad mängijad selle üles. See on kohustuslik kõigil organiseeritud malevõistlustel.
Süsteem peab sisaldama järgmisi elemente: käigu number, liigutatud mängukivi, ruut, millest see algab (valikuline), ruut, kuhu see läheb, ja muud asjakohast teavet, näiteks löömised ja lossid.p275 Positsioonide registreerimiseks on ka muid märkmeid.
Juba üsna varakult on olnud võimalusi liikumiste kirjeldamiseks. Käsiraamatuid liigutuste kirjeldustega on teada araabia keeles (9. sajand) ja Euroopast (13. sajand).p275 Need varajased märkmed on tavaliselt üsna kohmakad; "kuninga käpik edasi kaks maja".p229; 469; 848 Sellist märkimisviisi nimetatakse kirjeldavaks. Kirjeldavas notatsioonis kirjeldab iga mängija ruudud oma vaatepunktist, nt 1 P-K4 P-K4. Notatsiooni, mis kasutab ridade ja viilide tähistamist, nimetatakse algebraliseks. Selles märkimisviisis on ruudul ainult üks silt, nt 1 e4 e5.
Algebraline märkimine
Malemängu käigud kirjutatakse üles, kasutades spetsiaalset märkust. Artikkel 8 ja lisa E Tavaliselt kasutatakse algebralist malenotatsiooni. Algebralises märkimisviisis on igal ruudul üks ja ainult üks nimi (olenemata sellest, kas vaadatakse valge või musta poolt lauda). Siin kirjutatakse käigud järgmises formaadis: liigutatud tüki lühend - viil, kuhu ta liikus - auaste, kuhu ta liikus. Näiteks Qg5 tähendab, et "kuninganna liigub g-failile ja 5. reale" (st ruutu g5). Kui on kaks sama liiki tükki, mis võivad liikuda samale ruudule, lisatakse veel üks täht või number, mis näitab, milliselt viililt või auastmelt see kivi liikus, nt Ngf3 tähendab "rüütel g-viilult liigub ruudule f3". P-tähte, mis tähistab käpik, ei kasutata, nii et e4 tähendab "käpik liigub ruudule e4".
Kui tükk lööb, kirjutatakse "x" selle ruudu ette, kuhu lööva tükk maandub. Näide: Bxf3 tähendab, et "piiskop lööb f3". Kui käpik teeb lüüasaamise, siis kasutatakse tüki algustähe asemel faili, kust käpik lahkus. Näiteks: exd5 tähendab "käpik lööb d5-le".
Kui käpik liigub oma kaheksandale reale, saades edutamise, kirjutatakse valitud tükk pärast käiku, näiteks e1Q või e1=Q. Lossimine kirjutatakse spetsiaalsete märkustega 0-0 kuningakülje lossimise puhul ja 0-0-0 kuninganna külje puhul. Liigutusele, mis paneb vastase kuninga sakki, lisatakse tavaliselt märkus "+". Matti võib kirjutada # või ++. Mängu lõpus tähendab 1-0 "valge võitis", 0-1 "must võitis" ja ½-½ on viik.
Malekäike saab näidata ka kirjavahemärkide ja muude märkuste sümbolitega. Näiteks: ! tähendab head käiku, !! tähendab väga head käiku, ? tähendab halba käiku, ?? väga halba käiku (mida mõnikord nimetatakse viperuseks), !? loomingulist käiku, mis võib olla hea, ja ?! kahtlast käiku. Näiteks võib täisnoodiga märkida ühe liigi lihtsa "lõksu", mida tuntakse kui teadlase matti, nagu paremal oleval joonisel:
1. e2-e4 e7-e52
. Qd1-h5?! Nb8-c63
. Bf1-c4 Ng8-f6? (3...Qe7 on parem)
4
.
Qh5xf7# 1-0
Siin on kuulus lühike mäng tavalisemas lühikeses märkimisviisis:
Réti vs. Tartakower, Viin 1910
- e4 c6
- d4 d5
- Nc3 dxe4
- Nxe4 Nf6
- Qd3?! e5?!
- dxe5 Qa5+
- Bd2 Qxe5
- 0-0-0 Nxe4??
- Qd8+!! Kxd8
- Bg5+ Kc7
- Bd8# 1-0
Figuuride märkimine
♖ ♜; ♘ ♞; ♗,♝; ♕,♛; ♔, ♚
See on algebraline märkimisviis, kus tükkide algustähtede asemel on väikesed figuurid. Figuurinotatsiooni kasutatakse trükis ja arvutis males. Kuna see väldib figuuride algustähti, on see rahvusvahelisem.
Réti vs. Tartakower, Viin 1910
- e4 c6
- d4 d5
- ♘c3 dxe4
- ♘xe4 ♞f6
- ♕d3?! e5?!
- dxe5 ♛a5+
- ♗d2 ♛xe5
- 0-0-0 ♞xe4??
- ♕d8+!! ♚xd8
- ♗g5+ ♚c7
- ♗d8# 1-0
"Teadlase kaaslane"
Algebraline malemärkmik
Positsioonide tähistamine
Lisaks Forsythi märkimisele võib positsioone salvestada ka sellisel lihtsal viisil:
Valge: Ne2; Qe3; Rf6, Rf7; Ne2; mängijad d4, e5, h3.
Must: Kc8; Qa2; Rf8, Rc7; Ba6; etturid d5, e6, f7, h4. Valge mängib.
Küsimused ja vastused
K: Mis on malemärkus?
V: Malenotatsioon on malekäikude üleskirjutamise meetod.
K: Miks on korraldatud malevõistlustel käikude üleskirjutamine kohustuslik?
V: Organiseeritud malevõistlustel on käikude üleskirjutamine kohustuslik, sest see aitab jälgida mängu kulgu.
K: Milliseid elemente peab malenotatsioonisüsteem sisaldama?
V: Malemärkmete süsteem peab sisaldama käigu numbrit, käidud märgi, ruudu, kust see algab (vabatahtlik), ruudu, kuhu see läheb, ja muud asjakohast teavet, näiteks löömised ja lossid.
K: Millised on varaseimad teadaolevad märkmed malekäikude registreerimiseks?
V: Varaseimad teadaolevad märkmed malekäikude registreerimiseks on araabia keeles (9. sajand) ja Euroopast (13. sajand) pärinevad käekirjad käikude kirjeldustega.
K: Mis on kirjeldav notatsioon?
V: Kirjeldav märkimine on märkimisviis, kus iga mängija kirjeldab ruudud oma vaatenurgast, nt 1 P-K4 P-K4.
K: Mis on algebraline notatsioon?
V: Algebraline märkimine on märkimine, milles kasutatakse ridade ja viilude tähistamist, nt 1 e4 e5.
K: Mis on algebralise märkimise kasutamise eesmärk?
V: Algebralise märkimise kasutamise eesmärk on kasutada märkimissüsteemi, mis on vähem tülikas kui kirjeldav märkimine, kusjuures ruutudel on ainult üks silt.
