Malenotatsioon — malekäikude kirja panemine ja notatsioonisüsteemid

Malenotatsioon: kuidas malekäike kirja panna — algebraline vs kirjeldav süsteem, turniirireeglid ja kohustuslikud märkmed, liikumiste ajalugu ning praktilised näited.

Malenotatsioon on meetod malekäikude üleskirjutamiseks: pärast seda, kui mängija on teinud käigu, kirjutavad mõlemad mängijad selle üles. See on kohustuslik kõigil organiseeritud malevõistlustel ja vajalik nii mängu hilisema analüüsi, vaidluste lahendamise kui ka partii arhiveerimise jaoks.

Põhimõisted

Süsteem peab sisaldama järgmisi elemente: käigu number, liigutatud mängukivi, ruut, millest see algab (valikuline sõltuvalt notatsioonitüübist), ruut, kuhu see läheb, ning muud asjakohast teavet, näiteks löömised, lossid ja partiitulemuse märkimine.^p275 Positsioonide registreerimiseks kasutatakse ka eraldi sümboleid ja formaate. Tavapärased märgid on:

• x — vastasmängija kivi löömine (näiteks Nxe5)
• + — kontrol (mänguohus)
• # või ++ — matt
• O-O ja O-O-O — lühike ja pikk loss
• = või lisatäht — promotsioon (näiteks e8=Q või e8Q)

Algebraline notatsioon

Algebraline notatsioon tähistab laua ruute ridade (1–8) ja veergude (a–h) kombinatsiooniga. Iga ruutil on üks ainus silt, mistõttu see notatsioon on kompaktne ja universaalselt arusaadav. Näited:

• 1. e4 e5 — valge mängib sõduri e2-e4, must vastab e7-e5.
• Nf3 — hobune liigub f3-ruudule.
• Rxa1 — vanker lööb a1-ruudul oleva kivi.

Algebralisel notatsioonil on kaks varianti: täispikk (liikumine algus- ja lõppruuduga, nt e2-e4) ja lühendatud ehk tavaline algebraline (nt e4). Kui sama tüüpi kivi saab minna samasse sihtruutu kahest võimalikust algruudust, lahendatakse ebamäärasus lisades algfaili või -rea, nt Nbd2 või N1f3.

Kirjeldav notatsioon

Kirjeldav notatsioon kirjeldab iga mängija ruute tema enda vaatenurgast (nt „kuninga käpik edasi kaks maja“). Inglise keeles kasutati varem lühenditena selliseid tähistusi nagu P-K4 (sõdur liigub kuninga ette kaks sammu). Kirjeldav notatsioon on tänapäeval harvem kasutuses, sest see on kohmakam ja sõltub mängija pooleorientatsioonist, mis teeb rahvusvahelise suhtluse keerulisemaks. Varajased käsiraamatud, mis sisaldavad liigutuste kirjeldusi, on teada araabia keeles juba 9. sajandist ja Euroopast 13. sajandist.Käsiraamatuid liigutuste kirjeldustega on teada araabia keeles (9. sajand) ja Euroopast (13. sajand).^p275 Need varajased märkmed olid sageli pikki lauseid moodustavad ja seetõttu kohmakad; näide: "kuninga käpik edasi kaks maja".^{p229; 469; 848}

Muud notatsioonisüsteemid

• Koordinaatnotatsioon — kasutatakse mõnikord elektrooniliste seadmete või analüüside puhul, kus kirja pannakse nii alg- kui lõppruut (nt e2-e4 või e2e4).
• Figuratiivne (figurine) notatsioon — asendab tähti (K, Q, R, B, N) piktogrammidega (muiulad), mis teeb notatsiooni keeleneutraalseks ja kasulikuks trükitud väljaannetes.
• PGN (Portable Game Notation) — tekstiformaat partii esitamiseks arvutis, sisaldab päiseid (mängijad, koht, kuupäev jms) ja liigutuste järjestust; laialdaselt toetatud maleprogrammides.
• FEN (Forsyth–Edwards Notation) — üksikute positsioonide kirjeldamiseks mõeldud ridade-veergude süntaks, mida kasutatakse staatiliste positsioonide salvestamiseks ja andmevahetuseks tarkvarade vahel.

Erandid ja detailid

• En passant'i löök märgitakse tavaliselt nagu tavaline löök (nt exd6) ja mõnikord lisatakse e.p., et selgitada asjaolusid.
• Promotsiooni võib märgistada ka sümboliga ilma '='-märgita (nt e8Q). Mõned formaadid nõuavad kindlat süntaksit.
• Kui partii lõpeb loobumise, aja lõppemise või muu tulemusega, lisatakse tulemus (1–0, 0–1 või ½–½) mängu lõppu.
• Võistlusreeglid (nt FIDE) nõuavad sageli, et mängijad kirjutaksid kõik käigud, välja arvatud olukord, kus mängijal on väga vähe aega (täpsemad reeglid sõltuvad võistlusest ja määrustest).

Praktiline kasutus ja tähtsus

Notatsioon võimaldab mängijatel ja analüütikutel hiljem partii taastada, otsida avanguid ja õppida vigadest. Võistlustel on see oluline ka vaidluste lahendamisel: kohtunik võib kontrollida üleskirjutatud partii, et teha kindlaks tehtud käigud. Arvutitarkvarade abil saab PGN-faile analüüsida, genereerida statistikat ning salvestada suurt arhiivi partii.

Kokkuvõtlikult on algebraline notatsioon tänapäeval rahvusvaheliselt levinud ja praktilisem kui vanem kirjeldav süsteem; täiendavad formaadid nagu PGN ja FEN teenivad spetsialiseeritud eesmärke maleandmete vahetamisel ja positsioonide salvestamisel.

Algebraline märkimine

Malemängu käigud kirjutatakse üles, kasutades spetsiaalset märkust. ^{Artikkel 8 ja lisa E} Tavaliselt kasutatakse algebralist malenotatsiooni. Algebralises märkimisviisis on igal ruudul üks ja ainult üks nimi (olenemata sellest, kas vaadatakse valge või musta poolt lauda). Siin kirjutatakse käigud järgmises formaadis: liigutatud tüki lühend - viil, kuhu ta liikus - auaste, kuhu ta liikus. Näiteks Qg5 tähendab, et "kuninganna liigub g-failile ja 5. reale" (st ruutu g5). Kui on kaks sama liiki tükki, mis võivad liikuda samale ruudule, lisatakse veel üks täht või number, mis näitab, milliselt viililt või auastmelt see kivi liikus, nt Ngf3 tähendab "rüütel g-viilult liigub ruudule f3". P-tähte, mis tähistab käpik, ei kasutata, nii et e4 tähendab "käpik liigub ruudule e4".

Kui tükk lööb, kirjutatakse "x" selle ruudu ette, kuhu lööva tükk maandub. Näide: Bxf3 tähendab, et "piiskop lööb f3". Kui käpik teeb lüüasaamise, siis kasutatakse tüki algustähe asemel faili, kust käpik lahkus. Näiteks: exd5 tähendab "käpik lööb d5-le".

Kui käpik liigub oma kaheksandale reale, saades edutamise, kirjutatakse valitud tükk pärast käiku, näiteks e1Q või e1=Q. Lossimine kirjutatakse spetsiaalsete märkustega 0-0 kuningakülje lossimise puhul ja 0-0-0 kuninganna külje puhul. Liigutusele, mis paneb vastase kuninga sakki, lisatakse tavaliselt märkus "+". Matti võib kirjutada # või ++. Mängu lõpus tähendab 1-0 "valge võitis", 0-1 "must võitis" ja ½-½ on viik.

Malekäike saab näidata ka kirjavahemärkide ja muude märkuste sümbolitega. Näiteks: ! tähendab head käiku, !! tähendab väga head käiku, ? tähendab halba käiku, ?? väga halba käiku (mida mõnikord nimetatakse viperuseks), !? loomingulist käiku, mis võib olla hea, ja ?! kahtlast käiku. Näiteks võib täisnoodiga märkida ühe liigi lihtsa "lõksu", mida tuntakse kui teadlase matti, nagu paremal oleval joonisel:

1. e2-e4 e7-e52
. Qd1-h5?! Nb8-c63
. Bf1-c4 Ng8-f6? (3...Qe7 on parem)
4
.
 Qh5xf7# 1-0

Siin on kuulus lühike mäng tavalisemas lühikeses märkimisviisis:

Réti vs. Tartakower, Viin 1910

1. e4 c6
2. d4 d5
3. Nc3 dxe4
4. Nxe4 Nf6
5. Qd3?! e5?!
6. dxe5 Qa5+
7. Bd2 Qxe5
8. 0-0-0 Nxe4??
9. Qd8+!! Kxd8
10. Bg5+ Kc7
11. Bd8# 1-0

Figuuride märkimine

♖ ♜; ♘ ♞; ♗,♝; ♕,♛; ♔, ♚

See on algebraline märkimisviis, kus tükkide algustähtede asemel on väikesed figuurid. Figuurinotatsiooni kasutatakse trükis ja arvutis males. Kuna see väldib figuuride algustähti, on see rahvusvahelisem.

Réti vs. Tartakower, Viin 1910

1. e4 c6
2. d4 d5
3. ♘c3 dxe4
4. ♘xe4 ♞f6
5. ♕d3?! e5?!
6. dxe5 ♛a5+
7. ♗d2 ♛xe5
8. 0-0-0 ♞xe4??
9. ♕d8+!! ♚xd8
10. ♗g5+ ♚c7
11. ♗d8# 1-0

"Teadlase kaaslane"


Algebraline malemärkmik

Küsimused ja vastused

K: Mis on malemärkus?

K: Miks on korraldatud malevõistlustel käikude üleskirjutamine kohustuslik?

K: Milliseid elemente peab malenotatsioonisüsteem sisaldama?

K: Millised on varaseimad teadaolevad märkmed malekäikude registreerimiseks?

K: Mis on kirjeldav notatsioon?

K: Mis on algebraline notatsioon?

K: Mis on algebralise märkimise kasutamise eesmärk?

Otsing