Alaska North Slope (põhjarinne): nafta, tundra ja Trans-Alaska torustik

Alaska North Slope: naftarohke Arktika tundra — Prudhoe Bay, National Petroleum Reserve, Trans-Alaska torustik, looduskaitse ja naftapuurimise pinged.

Autor: Leandro Alegsa

Alaska North Slope on piirkond USAs Alaska osariigis. See paikneb Brooks Range'i põhjarannikul piki Põhja-Jäämere ääres olevat rannikut ja hõlmab avaraid tundraalasid, märgalaid ning laialdasi igikeltsaväljasid. Piirkonna ilm on karm – lühike, jahe suvi ja pikk, külm talv on iseloomulikud.

Nafta ja infrastruktuur

Põhjarinne on tuntud oma naftavarude poolest. 1968. aastal avastatud Prudhoe Bay Oil Field on üks suurimaid naftavälju Põhja-Ameerikas. Lisaks on piirkonnas National Petroleum Reserve-Alaska, mis on samuti oluline nafta- ja gaasitootmise potentsiaaliga ala. Piirkonnas asub ka Arktika riiklik looduskaitseala, mille territooriumil on naftapuurimise ja kaitsealade piiritlemise üle olnud pikki vaidlusi.

Prudhoe Bay'lt toodetud nafta liigub lõunasse torustiku kaudu, mida tuntakse kui Trans-Alaska Pipeline System (TAPS). Torustik on umbes 1 287 km (800 mi) pikk ja lõppeb Valdezis, kus nafta lastakse suurtel tankeritel. TAPS ehitati 1970. aastate keskpaigas ja esimesed naftavoodud hakkasid sealt liikuma 1977. aastal. Torustik ja sellega seotud tehnikakompleksid on Põhjarinde majanduse keskseks osaks, kuid samas ka keskkonnariskide lähtepunktiks.

Tundra, igikelts ja veesüsteemid

Kuna piirkond asub väga põhjapool, on pinnasel iseloomulik kihistatus: hooajalikult sulab vaid kõige ülemine pinnakiht, mida kutsutakse tundraks, aga suurem osa pinnast on kogu aeg külmunud ehk igikelts. Selle peal voolab vesi madalates punutud ojades ja koguneb tiikidesse. Hooajaline sulamine tekitab märgalaid ja sood, samuti võib see põhjustada permafrostialuse jää sulades pinnase kõikumist, tossu- ehk thermokarst-protsesse.

Elustik ja kohalikud elanikud

Põhjarinde tundra ja rannik on koduks mitmesugustele loomadele ja taimedele: karu-, hülge- ja vaalaliikidele sobivad toitumisalad rannikul, maismaal elavad näiteks karibu (trampufarmi), muskussokud ning mitmed linnuliigid kasutavad ala pesitsemiseks ja rändetee peatusteks. Piirkonna taimkate on madal ja kohastunud lühikese kasvuperioodiga.

Alal elavad ka põlisrahvad, eelkõige Iñupiat, kelle elu sõltub osaliselt traditsioonilisest toidulistist ja looduse varadest. Nafta- ja gaasiprojektid, samuti infrastruktuuri arendamine mõjutavad kohalikke kogukondi – nii tööhõive võimaluste kui ka keskkonna ja toidutarneahelate kaudu. Seetõttu on arutelud majanduse, keskkonna kaitse ja kultuuripärandi säilitamise üle olulised.

Keskkonnaprobleemid ja kliimamuutuse mõju

  • Permafrosti sulamine: kliima soojenemine süvendab igikeltsa sulamist, mis omakorda mõjutab teid, ehitisi ja torustikke ning suurendab maapinna erosiooni risk.
  • Rannikuerosioon ja jääolude muutused: Arktika jääkate muutub ning kaldad, eriti rannikualadel, on vastuvõtlikud kiiremale kulumisele ja tagajärjeks võib olla elupaikade kahanemine.
  • Naftariskid: tootmine ja transport suurendavad õnnetuste ja lekete riski, mis võib kahjustada tundra-ökosüsteeme ja mereelustikku. Seetõttu on piirkonnas kehtestatud mitmesugused regulatsioonid, tööohutuse ja keskkonnakaitse nõuded ning puhastustehnoloogiad.

Tehnilised lahendused ja majanduslik tähtsus

Torustik ja naftatehased Põhjarindel on projekteeritud arktiliste tingimuste jaoks: osa torustikust on tõstetud postide peale, et vähendada soojenemist maapinnal ja võimaldada loomade, näiteks karibude, vaba liikumist; kasutatakse ka spetsiaalseid jahutusseadmeid (nt thermosyphons), et kaitsta permafrostkihti. Nafta- ja gaasitööstus on olulise majandusliku mõjuga nii riigi kui ka kohalike kogukondade jaoks, ent samal ajal on see pideva avaliku ja erialase diskussiooni objekt seoses keskkonna ja kultuurilise mõjuga.

Põhjarinde roll Arktika geograafias ja majanduses on mitmetahuline: see on nii tundraplaneedi ökoloogiline osa, kohalikku elu ja traditsioone kandva territooriumi osa kui ka ressursipõhine tootmisala, mille haldamine nõuab tasakaalu majanduslike huvide ja looduskaitse vahel.

Landsat 7 valevärvipilt põhjarannikust. Sinised osad on jää. Allosas on näha Brooks Range'i mäestik. (juuni 2001)Zoom
Landsat 7 valevärvipilt põhjarannikust. Sinised osad on jää. Allosas on näha Brooks Range'i mäestik. (juuni 2001)

Alaska põhjarinne, kevad 1950.Zoom
Alaska põhjarinne, kevad 1950.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Alaska põhjarannik?


V: Alaska põhjarinne asub USA-s Alaska osariigis Brooks Range'i põhjarannikul Põhja-Jäämere rannikul.

K: Mille poolest on North Slope tuntud?


V: North Slope on tuntud selle poolest, et seal on palju naftat.

K: Millised on kaks suurimat piirkonda, kus leidub naftat?


V: Kaks suurimat piirkonda, kus leidub naftat, on National Petroleum Reserve-Alaska ja Prudhoe Bay naftamaardla.

K: Mis on Arktika riiklik looduskaitseala?


V: Arktika riiklik looduskaitseala on Põhja-Slope'is asuv ala.

K: Kas Arktika rahvuslikus looduskaitsealal on olnud palju arutelusid naftapuurimise üle?


V: Jah, Arktika rahvuslikus looduskaitsealal nafta puurimise üle on olnud palju arutelusid.

K: Kuidas transporditakse North Slope'ist pärit naftat?


V: Põhjakalda nafta pumbatakse lõunasse torudes, mida nimetatakse Trans-Alaska torujuhtmesüsteemiks, Valdezisse, kus see laaditakse laevadele.

K: Miks on suurem osa North Slope'i pinnasest kogu aeg külmunud?


V: Enamik North Slope'i pinnasest on kogu aeg külmunud, sest see piirkond asub väga kaugel põhjas ja seal on väga külm ning ainult pinnase pealmine osa, mida nimetatakse tundraks, sulab igal hooajal. Seda külmunud pinnast nimetatakse igikeltsa.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3