Tsütriidid (Chytridiomycota): primitiivsed vibuseened ja mageveeseened

Tsütriidid (Chytridiomycota) — primitiivsed vibuseened ja mageveeseened: zoosporid, elupaigad, liigid ja nende mõju kahepaiksetele.

Chytridiomycota on seente sugukond. Nimi tuleneb sõnast chytridium (kreekakeelsest sõnast chytridion, mis tähendab "väike pott"): väike struktuur, mis sisaldab väljapandud eoseid.

Morfoloogia ja elurakendus

Tsütriidid on paljudel omadustel primitiivsed seened: nende rakutüüp on sageli lihtne, mõnikord üherakuline või ühe- või väheseharulise hargnemisega tüvestruktuur (thallus), mis kinnitub substraadile rhizoidide kaudu. Nende rakusein sisaldab chitini, nagu enamikul teistel seentel. Aseksuaalse paljunemise käigus arenevad sporangid, millest vabaneb mobiilsed zoosporid. Zoospoorid on ainulaadsed selle poolest, et nad kannavad ühte tagumist piitsakest (ühest piitsakest) ja on seetõttu liikuvad veekeskkonnas või niisketel pindadel.

Elutsükkel ja paljunemine

Tsütriidide elutsükkel võib sisaldada nii a- kui ka sugulist paljunemist. Aseksuaalselt tekivad sporangites zoosporid, mis ujuvad ja kinnituvad sobivale toitumisallikale, arendades uut thallust. Mõnel liigil esineb suguline paljunemine, mille käigus tekivad sugurakud, mis samuti võivad olla liikuvad; gametide või sporangite ühinemisel võib tekkida zygoot, mis seejärel idustub.

Toitumine ja ökoloogiline roll

Tsütriidid on laialdaselt saprotroofsed — nad lagundavad orgaanilist ainet (näiteks surnud vetikad, taimejäätmed, keratiinikillud), saades energiat peamiselt mitteelulisest orgaanilisest ainest. Samas on mitmed liigid parasiidid: nad nakatavad vetikaid, seeni, taimi ja loomseid organisme. Näiteks mõni tsütriidi perekond sisaldab haigustekitajaid, mis võivad mõjutada põllumajanduses olulisi liike.

Mõju kahepaiksetele ja haigused

Mõned tsütriidiliigid on hästi tuntud kahepaiksete hävinemise põhjustajatena. Peamised süüdlased on perekond Batrachochytrium, eriti liigid Batrachochytrium dendrobatidis (Bd) ja Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal). Need seeneinfektsioonid — kollektiivselt tuntud kui tsütridioomükoos ehk chytridiomycosis — kahjustavad kahepaiksete nahka, segavad gaasi- ja elektrolüütide vahetust ning võivad viia massiliste suremusteni. Tegelikud patogeneesi üksikasjad ja vastuste erinevused liikide vahel on uurimisobjektiks ning mitmete tegurite (keskkond, peremehe immuunsus, mikrobiom) koosmõjul määratakse haiguse kulg.

Jaotus ja taksonoomia

Tsütriide tuntakse peamiselt kui magevees ja niisketes maastikes elavaid seeni, kuid neid leidub ka mullas, merevees ja parasitaarsetena erinevatel organismidel. Tänapäevased taksonoomilised uuringud (molekulaaranaloogiad) on jaganud tsütriidid mitmeks järjestuseks (ordoks) — näiteks Chytridiales, Spizellomycetales, Rhizophydiales, Cladochytriales ja Lobulomycetales — ning kirjeldatud on umbes tuhandet liiki ja sadu perekondi, kuigi täpne liiginumbrite hinnang võib varieeruda, kui uusi liike avastatakse ja klassifikatsiooni täpsustatakse.

Tähtsus ja uurimine

Tsütriidid on olulised nii ökoloogiliselt (lagundajad, parasiidid, osaledes toitainetsüklis) kui ka teaduslikult: nende primitiivne positsioon seente evolutsioonipuu alguses aitab mõista seente evolutsiooni ja eukarüootide arengut. Samuti on nende roll haigustekitajatena kahepaiksete populatsioonide languses teinud neist olulise uurimisvaldkonna, mille eesmärk on välja töötada kaitse- ja tõrjemeetodeid ohustatud liikide päästmiseks.

Kuigi tsütriidid on lihtsa ehitusega, on nende bioloogia mitmekesine ja palju aspekte — sealhulgas täpsed nakkusmehhanismid ja paljunemistrigid paljude liikide puhul — alles aktiivse teadustöö objektiks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Chytridiomycota?

K: Millest tuleneb nimetus Chytridiomycota?

K: Kus leidub palju tsütriide?

K: Kui palju on tsütriidide liike ja kuidas need jaotuvad ordude vahel?

K: Millest saavad tsütriidid oma energiat?

K: Kuidas on tsütriidide zoosporid ja sugurakud liikuvad?

K: Millised on tsütriidide negatiivsed mõjud?

Otsing