Konsonantide mutatsioon
Konsonantide mutatsioon on keelte omadus, mille puhul konsonandi kõla muutub sõltuvalt morfoloogiast ja süntaksist.
Inglise keeles
Inglise keeles on mitmuse morfeemil -(e)s ja ainsuse kolmanda isiku oleviku morfeemil -(e)s erinevad hääldused, sõltuvalt sellest, mis tüüpi foneem ehk unikaalne heli sellele eelneb. Neid mitmuse morfeemi variante nimetatakse allomorfideks.
- Kui põhisõna lõpeb häälega, nagu /p/, /t/ või /k/, siis hääldatakse -(e)s /s/, nagu näiteks huultes, kassides ja sokkides.
- Kui põhisõna lõpeb sonorantiga, nagu /b/, /d/, /g/, /n/, /m/, /ŋ/, /l/, /ɹ/, või mis tahes vokaaliga, siis hääldatakse -(e)s /z/, nagu näiteks kabiinides, kaanetes, koertes, purkides, veljetes, tiibades, kaussides, autodes, vibudes, mänguasjades, seadustes ja puudes.
- Kui aluseks olev sõna lõpeb sibilandi või afrikatiiviga, nagu /s/, /z/, /ʃ/, /ʒ/, /t͡ʃ/ ja /d͡ʒ/, siis hääldatakse -(e)s /ız/, nagu näiteks juhtudel, labürindid, pesad, miraažid, laigud ja palgad.
Inglise keeles on ka minevikumorfeemil -(e)d erinev hääldus, sõltuvalt sellest, mis tüüpi foneem sellele eelneb.
