Kontrollitud lennu kokkupõrge maapinnaga (CFIT) — definitsioon ja põhjused
CFIT (kontrollitud lennu kokkupõrge maapinnaga) — definitsioon, peamised põhjused, riskifaktorid ja ennetusmeetmed. Miks CFIT on lennuohutuse üks suurimaid tapjaid.
Kontrollitud lend maastikulennuks (CFIT, tavaliselt hääldatakse cee-fit) nimetatakse õnnetust, mille puhul piloodi kontrolli all olev lennuk lendab tahtmatult vastu maad, mäge, veekogu või takistust. Tüüpilises CFIT-stsenaariumis ei ole meeskond olukorrast teadlik enne, kui on liiga hilja seda peatada. Selle termini mõtlesid välja Boeingi insenerid 1970ndate lõpus.
Oluline on eristada CFIT-i juhtumeid õnnetustest, kus lennuk on kokkupõrke ajal mehaaniliselt kontrolli alt väljas või piloot teeb otsese juhitava vea. Selliseid juhtumeid ei loeta CFIT-iks ja neid nimetatakse sageli kontrollimatuks lennuks maastikulennuks. Samuti ei loeta CFIT-iks õnnetusi, mis on tingitud õhusõidukit juhtiva isiku tahtlikust tegevusest, näiteks terroriaktid või piloodi enesetapp.
Põhiline definitsioon ja olemus
CFIT tähendab, et lennuk on meeskonna kontrolli all kuni kokkupõrkeni, kuid meeskond ei tea reaalajas või ei tajua ohtu õigeaegselt, et kokkupõrget vältida. Tavaliselt toimub CFIT visuaalse nähtavuse puudumise, navigeerimisvea, vale kõrguse hindamise või situatsiooniteadlikkuse kaotuse tõttu – sageli öösel, tihedas pilvisuses või keerulises maastikuolukorras.
Tüüpilised põhjused ja riskifaktorid
- Halb nähtavus (öö, udu, pilved) – piloodid ei pruugi näha maastikku ega takistusi õigeaegselt.
- Situatsiooniteadlikkuse kaotus – meeskond ei ole teadlik lennuparameetritest või lennu trajektoorist.
- Vale navigeerimine või rnavigatsioonisüsteemi vale kasutamine – ekslikud andmed või vale lennuplaani järgimine.
- Inimliku faktori vead – tähelepanu hajumine, väsimus, halvad otsused stressiolukorras.
- Vale kõrguse jälgimine – altimetrivead, moonutatud baromeetrilised seaded või kõrguse valesti tõlgendamine.
- Ebapiisav lennuplaani ettevalmistus või maastiku ja kohalike tingimuste alahindamine lähenemisel/maandumisel.
- Väärade hoiatussüsteemide ignoreerimine – kui helilised või visuaalsed Caution/Warning-signaalid jäetakse tähelepanuta.
Mõjud ja statistika
Boeingi andmetel on CFIT üks peamisi inimohvreid nõudvate lennuõnnetuste põhjuseid. See on põhjustanud üle 9000 surmajuhtumi alates kommertslennukite ajastu algusest. CFIT oli aastatel 1993–2002 USAF-i A-klassi õnnetuste põhjuseks umbes 25% ulatuses. Sellised andmed rõhutavad CFIT-i tõsidust ja vajadust ennetusmeetmete järele.
Ennetus ja tehnoloogilised lahendused
CFIT-i riski vähendamiseks on välja töötatud nii operatiivseid kui ka tehnilisi meetmeid:
- Terrain Awareness and Warning System (TAWS) ja Enhanced Ground Proximity Warning System (EGPWS) – automaatsed süsteemid, mis hoiatused maastikuga ohu korral ning annavad piloodile aega tegutsemiseks.
- Piisav väljaõpe ja simulatsioonid – meeskonnad koolitatakse keerulistesse lähenemissingimustesse, vähendamaks situatsiooniteadlikkuse kaotust.
- Standardiseeritud tööprotseduurid (SOP) lähenemiste ja lähilennutegevuste jaoks, et vähendada inimlike eksimuste võimalust.
- Täpsed ja ajakohased navigeerimisandmed ning lennuplaanide kontroll enne starti ja lähenemist.
- Automatiseeritud lennuabi ja kõrguse hoiatused, samuti meeskonnatöö parendamine (Crew Resource Management, CRM).
Ajaloost ja näidetest
CFIT-iga seotud uurimused ja tehnoloogiad on arenenud alates 1970ndatest, pärast mitmeid kõrge profiiliga õnnetusi. Paljud lennuettevõtted ja reguleerivad asutused on seadnud TAWS/EGPWS ja teised ohutusstandardid kohustuslikuks teatud tüüpi õhusõidukitele, mis on aidanud muuta CFIT-i sagedust vähenemissuunas, kuid risk püsib eelkõige keerulistes ilmastiku- või maastikuoludes.
Kokkuvõte
CFIT on ohtlik õnnetusetüüp, kus õhusõiduk on meeskonna kontrolli all kuni kokkupõrkeni, kuid meeskond ei ole sellest õigeaegselt teadlik. Probleemi ennetamiseks on vaja kombinatsiooni tehnoloogiast (nt TAWS), tugevast väljaõppest, rangeid tööprotseduure ja tähelepanelikku navigeerimist. Oluline on, et nii kommertspiloodid kui ka väikelennu meeskonnad oleksid teadlikud CFIT-i riskidest ja järgiksid parimaid praktikaid selle ärahoidmiseks.
See A320 kukkus 10. juulil 2004. aastal Musta merre ja hukkusid kõik 105 reisijat ja 8 meeskonnaliiget. Tegemist oli CFITi õnnetusega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on CFIT?
V: CFIT (Controlled Flight Into Terrain) on õnnetus, mille puhul lennukõlblik õhusõiduk lendab piloodi juhtimisel tahtmatult vastu maad, mäge, veekogu või takistust.
K: Kes mõtles välja termini "CFIT"?
V: Selle termini mõtlesid välja Boeingi insenerid 1970. aastate lõpus.
K: Kas õnnetusi, mille puhul õhusõiduk on kokkupõrke ajal kontrolli alt väljas, loetakse CFITiks?
V: Ei, õnnetusi, mille puhul õhusõiduk on kokkupõrke ajal kontrolli alt väljas, ei loeta CFITiks; neid nimetatakse kontrollimatuks lennuks maastikku.
K: Kas tahtlikke tegusid, nagu terrorism või piloodi sooritatud enesetapp, loetakse CFITiks?
V: Ei, õnnetusi, mis tulenevad õhusõidukit juhtiva isiku tahtlikust tegevusest, ei käsitleta CFIT-ina.
K: Mitu surmajuhtumit on põhjustanud CFIT alates kommertslennukite ajastu algusest?
V: Boeingi andmetel on CFIT põhjustanud üle 9000 surmajuhtumi alates kommertslennukite ajastu algusest.
K: Kui suur protsent USAF-i A-klassi õnnetustest oli aastatel 1993-2002 tingitud CFITist?
V: Aastatel 1993-2002 oli 25 % USAF A-klassi lennuõnnetustest tingitud CFITist.
Otsige