Aleksandri saar (Antarktika) — suurim asustamata saar ja Hodgsoni järv

Aleksandri saar (Antarktika) — suur teine asustamata saar, avastuse ajalugu, ulatuslikud jääväljad ja unikaalne Hodgsoni järv pakuvad teaduslikku ja seiklushimulist avastamist.

Aleksandri saar, tuntud ka kui Aleksander I saar, Aleksander I maa, Aleksandri maa, Aleksander I saarestik ja Zemlja Alexandra I, on Antarktika suurim saar. See paikneb Bellingshauseni meres Palmeri maast lääne pool ja eraldub Antarktika mandrist Marguerite'i lahe ja George VI Soundi kaudu. George VI Sound on sageli jääga täidetud kanal, mis ühendab Aleksandri saart Palmeri maaga. Saare läänepoolset osa piirneb osaliselt Wilkins Soundiga, mis asub sellest lääne pool.

Asukoht, suurus ja geograafia

Aleksandri saar on ligikaudu 390 km pikk ning laius ulatub põhjas umbes 80 km-st lõunas kuni 240 km-ni. Saare pindala on suurusjärgus 49 000 km², mis teeb sellest maailma ühe suurima saare ja suurima asustamata saare — Devoni saar on sellest suurem. Suur osa saarest on kaetud liustike ja jääväljadega, kuid leidub ka jäätunud ja osaliselt jäävabasid alasid, kus paljastuvad kaljud ja orgud.

Maastik ja kõrgused

Saarel on mitmeid mäeahelaid ja tuntumaid kõrgemaid vorme. Kõrgeim tipp on Mount Stephenson Douglas Range'i piirkonnas, mille kõrgus ulatub ligi 2987 meetrini. Maastik on suuresti toimekas: sügavad orud, glatsiaalsed lamekurrud ja kaldad, mis langevad merre. Köögid, jõeorgud ja liustike servad annavad saarele mitmekesise geoloogilise ülesehituse.

Avastamine ja ajalugu

Aleksandri saar avastati 28. jaanuaril 1821. aastal Vene ekspeditsiooni käigus, mida juhtis kapten Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Saar sai nime tollase Vene valitseja Aleksander I järgi. Pikka aega arvatigi kuni 20. sajandi keskpaigani, et saar kuulub Antarktika mandrile, sest George VI Sound oli tihti jääga täidetud ja seega eraldus ei olnud selge; alles hilisemad uurimised kinnitasid, et tegemist on eraldiseisva saarega.

Kliima, elustik ja teadusuuringud

Kliima on polaarne: talved on äärmiselt külmad ja pimedad, suved lühikesed ja jahedad. Suurem osa saarest on püsivalt kaetud jääga, kuid rannikul ja mõnel sisealal on alad, mis suvel osaliselt sulavad ja võivad toetada samblikke, liike ja mikroorganisme. Lindude ja mereloomade elustik on piiratum kui madalamatel laiuskraadidel, kuid rannikualadel võib kohata mereimetajaid ja lindude kolooniaid.

Inimtegevus on peamiselt teaduslik: Aleksandri saart külastavad uurimisrühmad, viiakse läbi geoloogilisi, kliima- ja bioloogilisi uuringuid ning analüüse. Saarel on aeg-ajalt välikeskusi ja varustusaluseid, mis toimivad lühiajaliste välitööde tarbeks. Saare territooriumi suhtes on rahvusvahelisi huve ning see kuulub Antarktika lepingus sätestatud korra alla, mis piirab militaarset ja kaubanduslikku tegevust.

Hodgsoni järv

Aleksandri saare tähelepanuväärne ja teaduslikult väärtuslik objekt on Hodgsoni järv. Tegemist on permajäälise (aastaringse jääkatte all oleva) järvega, mis on tekkinud ja olnud pikka aega jäätunud tingimustes ning mille mõningad osad on nüüd nähtavaks jäänud, kui jääkatted on muutunud. Järv on ligikaudu 2 km pikk ja umbes 1,5 km lai; selle veesammas võib olla kuni 93,4 m sügav ning see on suletud paksu (umbes 3,6–4,0 m) järvejääkihiga. Hodgsoni järv on huvipakkuv paleokliima- ja mikrobioloogiliste uuringute jaoks, sest selle setted ja vesikiht kannavad teavet mineviku kliimatingimuste ja jääajalugu kohta ning võivad sisaldada eraldunud mikrobikogukondi.

Õiguslik seis ja kaitse

Kuigi Aleksandri saar asub piirkonnas, mida on ajalooliselt väitnud mitmed riigid, kehtib Antarktika leping, mis sätestab rahvusvahelise koostöö ja teadusuuringute prioriteedid ning piirab territooriuminõudeid ja otsustusõigust. See aitab tagada, et saart ja selle tundlikku keskkonda käsitletakse peamiselt teaduse ja looduskaitse huvides.

Kokkuvõte

Aleksandri saar on suur, enamasti jääga kaetud Antarktika saar, mis eristub oma pindala, kõrgete mäetippude ja unikaalsete külmakeskkondade poolest. Saarel toimuvad teadusuuringud aitavad paremini mõista Antarktika kliimaajalugu, glatsiaalloomust ja eraldatud ökosüsteeme, nagu Hodgsoni järv, mis on muutunud väärtuslikuks akadeemiliseks uurimisobjektiks.

Küsimused ja vastused

K: Millised on veel mõned Aleksandri saare nimed?

K: Kus asub Aleksandri saar?

K: Kui suur on Aleksandri saar?

K: Mis on Hodgson Lake?

K: Millal ja kes avastas Aleksandri saare?

K: Kas Aleksandri saar on asustatud?

K: Mis eraldab Aleksandri saart Antarktika poolsaarest?

Otsing