Horvaatia rahvuslik vastupanu

Horvaatia Rahvuslik Vastupanu (horvaadi keeles Hrvatski narodni odpor, edaspidi Odpor) oli terroristlik Ustaše emigrantide organisatsioon. Selle organisatsiooni eesmärk oli hävitada Jugoslaavia ja luua iseseisev Horvaatia, järgides Ustaše juhi Ante Pavelići nägemust ja Mile Budaki ideoloogiat. Selle asutas 1955. aastal Ustaše sõjakurjategija Vjekoslav Luburić, kes oli Jasenovaci koonduslaagri ülemvalvur.

Kui Luburić oli selle organisatsiooni juht, hoidis Odpor korrapäraseid kontakte natsistlike sõjaveteranide ühendustega Saksamaal ja Hispaanias. Väga tihedad suhted loodi Hispaania fašistliku "Sinise kaardiväe" veteranidega. Odpor oli öelnud, et:

"[Me] peame Jugoslaavismi ja Jugoslaavia suurimaks ja ainsaks kurjuseks, mis on põhjustanud praeguse õnnetuse [...] Seepärast peame igasugust otsest või kaudset abi Jugoslaaviale riigireetmiseks Horvaatia rahva vastu [...] Jugoslaavia tuleb hävitada - olgu see siis venelaste või ameeriklaste, kommunistide, mittekommunistide või antikommunistide abiga - igaühe abiga, kes tahab Jugoslaavia hävitamist: hävitada sõnade dialektikaga või dünamiidiga - aga hävitada iga hinna eest."

Odpori Austraalia filiaal asus Melbourne'is. See oli seotud Odpori peakorteriga Hispaanias ja teiste Ustaše-liikumise harudega üle maailma. Austraalia haru juhtis Ustashe Srecko Blaz Rover.

Odpor oli suurel määral seotud väljapressimise, mõrvakatse, väljapressimise, kaaperdamise, terroristlike pommirünnakute ja muude vägivaldsete kuritegudega. Pärast Luburići surma otsisid tema järeltulijad organisatsiooni juhtimises välja kuritegeliku organisatsiooni sidemed La Cosa Nostra, IiriAjutiseVabariikliku Armee ja San Pedro Horvaatia maffiaga.

Odpori kõige tähelepanuväärsem tegevus oli 10. septembril 1976 Trans World Airlinesi lennu kaaperdamine teel New Yorgist Chicagosse. Odpori viis kaaperdajat suunasid lennuki ümber Newfoundlandi, sealt Islandile ja lõpuks Pariisi, kus olid reisijad pardal. Terroristid olid pannud pommi Grand Central Stationile. Pärast seda, kui ametivõimud olid terroristide nõudmistele vastu tulnud, avalikustati pommi asukoht. Pommi deaktiveerimisel hukkus üks politseinik ja veel kolm sai haavata, kui nad püüdsid seda deaktiveerida. Pärast seda, kui terroristid said teada, et pomm New Yorgis plahvatas ja tappis ühe politseiniku, andsid nad end Prantsuse politseile üles.

TWA lennu 355 kaaperdajate juhid Zvonko Bušić ja tema abikaasa Julienne Bušić mõisteti mõlemad 1977. aasta mais USA föderaalselt süüdi õhupiraatluse ja mõrva eest ning neile määrati eluaegne vanglakaristus.

Julienne Bušić vabastati vanglast eluaegse tingimisi vanglakaristuse alusel 1989. aastal. Zvonko Bušić põgenes 16. märtsil 1987 lühiajaliselt vanglast, kuid võeti kaks päeva hiljem kiiresti kinni. Julienne Bušić nimetati president Franjo Tudjmani poolt Horvaatia suursaadiku diplomaatiliseks nõunikuks Ameerika Ühendriikides. See süüdimõistetud terroristi nimetamine diplomaatilisele ametikohale Ameerika Ühendriikides tõi 1994. aasta detsembris esile New Yorgi patrullide ühingu ja ka Kathlyn Murray, 1976. aastal Grand Central Stationil pommiga tapetud politseiametniku lese protesti.

Tema abikaasa Zvonko Bušić vabastati 2008. aasta juulis tingimisi ja saadeti USAst välja Horvaatiasse.

1980. aastal sooritas Odpor viis pommirünnakut Ameerika Ühendriikides. Pommitatud olid (ei põhjustanud vigastusi):

Jugoslaavia panga USA kontor (17. märts 1980);
Jugoslaavia suursaadiku kohusetäitja kodus (3. juuni 1980);
Manhattani New Yorgi osariigi ülemkohtus (23. jaanuar 1981, torupomm), millest rühm oli eelnevalt teatanud;
Yugoslavian Airlines'i kontor New Yorgis (4. juuli 1981);
reisibüroo kontoris Astorias, New Yorgis (4. juuli 1982, torupomm).

Odpor oli Saksamaal terroristliku tegevuse eest keelatud ja tegutses seadusliku emigratsioonifunktsiooni ja kurjategijate allmaailma vahel. Selle juhid püüdsid distantseeruda organisatsiooni tegudest, mida sooritasid nn renegatiivi elemendid, kes kaaperdasid rahvusvahelisi lende ja istusid vanglakaristusi väljapressimise eest. See omaks radikaalset natsionalistlikku ideoloogiat, mis erines Ustaše ideoloogiast vaid vähesel määral.

See Ustaše organisatsioon korraldas mitmeid terrorirünnakuid Jugoslaavia vastu. Need olid Miro Barešići poolt suursaadik Vladimir Rolovići tapmine, pommirünnakud Belgradi kinodes, terrorirühmituse tegevus Krajina piirkonnas 1971. aasta Horvaatia kevade ajal ja JAT-i lennu 367 pommiplahvatus 1972. aastal.

Organisatsioon andis välja oma ajakirja Drina. Odpor likvideeriti 1991. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Horvaatia rahvusliku vastupanu eesmärk?

V: Horvaatia rahvusliku vastupanu (Odpor) eesmärk oli hävitada Jugoslaavia ja luua iseseisev Horvaatia, järgides Ustaše juhi Ante Pavelići nägemust ja Mile Budaki ideoloogiat.

K: Kes asutas Odpori?

V: Odpori asutas 1955. aastal põgenenud Ustaše sõjakurjategija Vjekoslav Luburić, kes oli Jasenovaci koonduslaagri ülemvalvur.

K: Millised suhted olid Odporil teiste organisatsioonidega?

V: Sel ajal, kui Luburić oli selle organisatsiooni juht, hoidis Odpor korrapäraseid kontakte natsistlike sõjaveteranide ühendustega Saksamaal ja Hispaanias. Väga tihedad suhted loodi Hispaania fašistliku "Sinise kaardiväe" veteranidega.

K: Kus asus Odpori Austraalia haru?

V: Odpori Austraalia haru asus Melbourne'is. See oli seotud Odpori peakorteriga Hispaanias ja teiste Ustaše-liikumise harudega üle maailma.

K: Milliseid kuritegusid seostati Odporiga?

V: Odpor oli suurel määral seotud väljapressimise, mõrvakatse, väljapressimise, kaaperdamise, terroristlike pommirünnakute ja muude vägivallakuritegudega.

K: Mis on üks näide, mis näitab, kui kaugeleulatuv oli nende tegevus?

V: Üks näide, mis näitab, kui kaugeleulatuv oli nende tegevus, on see, kui nad kaaperdasid 10. septembril 1976 Trans World Airlinesi lennu New Yorgist Chicagosse, mis lõppkokkuvõttes suunati ümber Pariisi, kus olid reisijad pardal. Nad paigaldasid ka pommi Grand Central Stationile, mis tappis ühe politseiniku ja vigastas veel kolme, kui nad püüdsid seda deaktiveerida.

K: Kuidas reageeris president Franjo Tudjman pärast nende sündmuste teatavaks saamist?

V: Pärast nendest sündmustest teada saamist nimetas president Franjo Tudjman Julienne Bušići (üks süüdimõistetud terrorist) Horvaatia suursaadiku nõunikuks Ameerika Ühendriikides, mis tõi esile erinevate rühmade, näiteks New Yorgi patrullide heategevusühingu ja Kathlyn Murray (pommi poolt tapetud politseiniku lesk) protesti.