Baseballis on Cy Youngi auhind aastane au, mida antakse Major League Baseballi parimale viskajale. Auhind loodi 1956. aastal voliniku Ford Fricki algatusel Cy Youngi auks (Young suri 1955. aastal). Algul anti auhind välja ainult üksikuna kogu Major League’i parimale viskajale, kuid 1967. aastast hakati andma eraldi auhindu kahele liigale — American League'is ja National League'is. Auhinna saajad kuulutatakse tavaliselt välja pärast regulaarhooaega; näiteks 2015. aastal võitsid American League'i Cy Youngi Dallas Keuchel Houston Astrosist ja National League'i Cy Youngi Jake Arrieta Chicago Cubsist.
Ajalugu ja tähendus
Cy Young (Denton True Young) on üks baseballi ajaloo silmapaistvamaid viskajaid — tema nimega auhind austab hooaja parimat alustavat või reljeerviskajat. Cy Young ise on tuntud kui rekordiomanik võitud mängude arvestuses (511 võitu), mis on üks professionaalse pesapalli püsivatest rekorditest. Auhinna loomine 1956. aastal oli viis mälestada tema karjääri ja panust alaliigasse.
Hääletamine ja punktisüsteem
Auhinna üle hääletavad Baseball Writers' Association of America (BBWAA) liikmed, kellel on selleks õigus. Traditsiooniliselt on hääleõiguslikud kirjanikud seotud eri linnade ja meeskondadega ning seetõttu võib hääletajate arv liigiti aastati varieeruda. Hääletajad seavad kirja kolm kandidaati (esimene, teine ja kolmas koht) ning lõplik punktisumma arvutatakse kaalutud süsteemi alusel.
Valem, mida kasutatakse lõplike punktide arvutamiseks, on häälte kaalutud summa: Punktisumma = 5F + 3S + T, kus F on esimese koha häälte arv, S on teise koha hääled ja T on kolmanda koha hääled. Auhinna võidab igas liigas kõrgeima punktisummaga viskaja; kui kaks või enam viskajat saavad täpselt sama punktisumma, jagatakse auhind nende vahel.
See praegune 5–3–1 süsteem kehtib alates 1970. aasta hooajast. Enne seda andsid hääletajad tavaliselt ühe hääle oma parimale viskajale ning arvati kokku „üks punkt = üks hääl“.
Kriteeriumid ja valikulised kaalutlused
BBWAA hääletajatel ei ole fikseeritud standardit, milliste statistikatega peab kandidaat vastama — valik põhineb pigem hääletajate hinnangul mängija hooajapõhisele panusele. Traditsiooniliselt on tähelepanu all olnud:
- võidud ja kaotused (W–L),
- keskmine viskeera (ERA),
- visete arv ja viskeminutid (innings pitched),
- streikauted (strikeouts) ja läbilöögivõime,
- tänapäevasemad mõõdikud nagu FIP ja WAR (koguväärtus),
- ning meeskonna edu ja viskaja roll (alustaja vs. reljeerviskaja).
Kuigi algusest peale keskenduti peamiselt alustavatele viskajatele, on auhinna saanud ka reljeerviskajad harvadel, erakordsetel juhtudel. Vaidlusi tekitab sageli see, milliseid statistilisi näitajaid peaks eelistama — traditsioonilised (ERA, võidud) või kaasaegsed tõhususe mõõdikud (ERA+, FIP, WAR).
Huvitavad faktid ja rekordid
- Enim Cy Youngi auhindu on võitnud Roger Clemens — kokku 7 korda, mis on senini rekord.
- Mitu teist tituleeritud viskajad on pälvinud auhinna mitmel korral (näiteks Randy Johnsonil 5 ja Greg Madduxil 4 võitu).
- Mõned Cy Youngi võitjad on samal hooajal võitnud ka MVP (Most Valuable Player) tiitli — sellised juhtumid on haruldased, kuid leidunud nii 20. kui 21. sajandil (näiteks Justin Verlander ja Clayton Kershaw on kaasaegsetest näidetest teada).
- Auhinna nimi ja staatus teevad sellest ühe prestiižseima individuaalse auhinna viskajatele kogu profispordis.
Cy Youngi auhind jääb peamiseks mõõdupuuks viskajatele ning on tähtis nii mängija maine kui ka karjääri järelmõju hindamisel. Kuna hääletamine sisaldab subjektiivset elementi, tekib iga aasta diskussioon selle üle, milliseid näitajaid peaks enim väärtustama — see hoiab auhinna valiku ja arutelu alati aktuaalsena.