Damaskuse kubermang (Süüria) — ülevaade: Damaskus ja Yarmouk

Damaskuse kubermang (Damaskus & Yarmouk) — põhjalik ülevaade Süüria pealinnast, Yarmouki laagrist, ajaloost, geograafiast ja elanikkonnast.

Autor: Leandro Alegsa

Damaskuse kubermang (araabia keeles مُحافظة دمشق Muḥāfaẓat Dimashq) on üks Süüria neljateistkümnest kubermangust (provintsist). See kubermang on täielikult ümbritsetud Rif Dimashqi kubermanguga ja koosneb peamiselt riigi pealinnast, linnapiirkonnast Damaskuse, ning selle eeslinnast ja paljudest tihedalt asustatud linnaosadest, sh Yarmouki laagri alast.

Üldinfo

Kubermangu pindala on umbes 107 km2, mis hõlmab peaasjalikult Damaskuse linna ja Yarmouki laagrit. Elanike arv on ligikaudu 1 711 000 – see sisaldab linna püsielanikke ja varasemaid laagri elanikke, kuid konkreetne rahvaarv on sõltuv ajutistest rände- ja pagulasseisunditest, eriti pärast viimase aastakümne konflikte.

Ajalugu ja kultuur

Damaskus on üks maailma vanimaid pidevalt asustatud linnu ning on ajalooliselt olnud oluline kultuuri-, kaubandus- ja usukeskus. Vanalinn ja selle ajaloolised pühapaigad, nagu Umayyadi mošee, on linna keskmes ning kujutavad endast tähtsat kultuuripärandit. Damaskuse linna ajalugu ulatub antiikajast läbi rooma, bütsantsi, islami ja osmanite perioodide kuni tänapäevani, mõjutades linna arhitektuuri, käsitööd ja kultuurielu.

Administratsioon ja infrastruktuur

Damaskuse kubermang on tähtis riigi administratiiv- ja valitsemiskeskus: siin asuvad paljud riigi ministeeriumid, ametiasutused ja diplomaatilised esindused. Linnal on arenenud teenuste ja kaubanduse sektor ning suhteliselt tihe linnatranspordi võrgustik. Samas paiknevad mitmed tööstus- ja transpordisõlmed väljaspool kubermangu piirid, kuna ümbritsev Rif Dimashqi on mahukam maaalane piirkond.

Yarmouk

Yarmouk oli algselt rajatud kui Palestiina pagulasküla ja on olnud üks Süüria suurimaid Palestiina põgenikelaagreid. Laager asus vahetult Damaskuse linnapiirkondade kõrval ning oli ajalooliselt koduks paljudele tuhandetele inimestele, kelle elustiil, kultuur ja kogukonnaelu olid tihedalt seotud linna igapäevase toimimisega. Viimastel aastatel on Yarmouk kannatanud suuresti Süüria kodusõja mõjus ning piirkonnas on olnud hävitusi, massilist põgenemist ja humanitaarkriise. Selle tulemusel on elanikest paljud pidanud otsima varjupaika mujal ning linnaosa infrastruktuur on kannatanud tõsiselt.

Majandus ja elukorraldus

Damaskuse majandus põhineb peamiselt avalikul haldusel, teenindussektoril, kaubandusel ja väiksemal tööstusel. Vanalinna turud (soukid) on traditsiooniliselt olnud tähtsad kaubanduse keskused. Konfliktide tõttu on aga majanduslik tegevus kohati häiritud ning taastumine sõltub laiematest poliitilistest ja julgeolekuolukorra muutustest.

Tähtsamad probleemid ja taastumine

Kubermang seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sh sõjajärgsed taastamistööd, elanike ümberasustamine, infrastruktuuri remondivajadus ja humanitaarvajadused eelkõige piirkondades, mida mõjutati konfliktidest rängalt (sh Yarmouk). Samal ajal jätkub ka elav kultuuriline elu ja püüdlused ajalooliste objektide säilitamiseks.

Damaskuse kubermang esindab seega tugevat ajaloolist ja administratiivset keskpunkti Süürias, kus olulised kultuurilised mälestised ja tihe linnakeskkond kooseksisteerivad kaasaegsete valitsemis- ja taastumiskohustustega.

Geograafia

Damaskus asub strateegilises kohas platool, mis tõuseb 680 m kõrgusel merepinnast ja umbes 80 km kaugusel Vahemerest sisemaal, kaitstud Anti-Liibanoni mägedega, mida varustab veega Barada jõgi. Anti-Liibanoni mäed, mis tähistavad Süüria ja Liibanoni piiri, tõkestavad sademete jõudmist Vahemerest, nii et Damaskuse piirkonnas esineb mõnikord põud. Muistsetel aegadel leevendas seda aga Barada jõgi, mis saab alguse mägijõgedest, mida toidab lume sulamine. Damaskust ümbritseb Ghouta, mis on niisutatud põllumaa, kus on juba ammustest aegadest alates kasvatatud palju köögivilju, teravilja ja puuvilju.

Kubermangu pindala on 107 km2 , millest 79 km2 on linnapiirkond (77 Damaskuses, 2 Yarmouki laagris), ülejäänud osa moodustab linna kohal asuv Qasiouni mägi.

Kliima

Damaskus on Köppen-Geigeri süsteemis külma kõrbekliima (BWk), mis on tingitud Liibanoni-vastaste mägede vihmavarju ja valitsevate ookeanivoolude mõjust. Suved on kuivad ja kuumad, vähese niiskusega. Talved on jahedad ja mõnevõrra vihmased; lumesadu on harv. Aastane sademete hulk on umbes 130 mm (5 tolli), mis langeb oktoobrist maini.

Kliimaandmed Damaskus (Damaskuse rahvusvaheline lennujaam) 1981-2010

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Rekordkõrgeim temperatuur °C (°F)

24.0
(75.2)

29.0
(84.2)

34.4
(93.9)

38.4
(101.1)

41.0
(105.8)

44.8
(112.6)

46.0
(114.8)

44.6
(112.3)

42.0
(107.6)

37.8
(100.0)

31.0
(87.8)

25.1
(77.2)

46.0
(114.8)

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

12.6
(54.7)

14.5
(58.1)

19.0
(66.2)

24.7
(76.5)

30.1
(86.2)

34.6
(94.3)

37.0
(98.6)

36.8
(98.2)

33.9
(93.0)

28.1
(82.6)

20.1
(68.2)

14.3
(57.7)

25.5
(77.9)

Päevane keskmine °C (°F)

6.1
(43.0)

7.7
(45.9)

11.4
(52.5)

16.2
(61.2)

20.8
(69.4)

25.0
(77.0)

27.3
(81.1)

27.0
(80.6)

24.0
(75.2)

19.0
(66.2)

12.1
(53.8)

7.5
(45.5)

17.0
(62.6)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

0.7
(33.3)

1.9
(35.4)

4.3
(39.7)

7.9
(46.2)

11.4
(52.5)

15.0
(59.0)

17.9
(64.2)

17.7
(63.9)

14.4
(57.9)

10.3
(50.5)

4.8
(40.6)

1.7
(35.1)

9.0
(48.2)

Rekordiliselt madal °C (°F)

-12.2
(10.0)

-12
(10)

-8
(18)

-7.5
(18.5)

0.6
(33.1)

4.5
(40.1)

9.0
(48.2)

8.6
(47.5)

2.1
(35.8)

-3.0
(26.6)

-8
(18)

-10.2
(13.6)

-12.2
(10.0)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

25.0
(0.98)

26.0
(1.02)

20.0
(0.79)

7.0
(0.28)

4.0
(0.16)

1.0
(0.04)

0.0
(0.0)

0.0
(0.0)

0.3
(0.01)

6.0
(0.24)

21.0
(0.83)

21.0
(0.83)

131.3
(5.18)

Keskmine sademete arv päevade kohta

8

8

6

3

2

0.1

0.1

0.1

0.2

3

5

7

42.5

Keskmine lumine päevade arv

1

1

0.1

0

0

0

0

0

0

0

0

0.2

2.3

Keskmine suhteline õhuniiskus (%)

76

69

59

50

43

41

44

48

47

52

63

75

56

Keskmine kuu keskmine päikesepaisteline tundide arv

164.3

182.0

226.3

249.0

322.4

357.0

365.8

353.4

306.0

266.6

207.0

164.3

3,164.1

Keskmine päevane päikesepaisteline tundide arv

5.3

6.5

7.3

8.3

10.4

11.9

11.8

11.4

10.2

8.6

6.9

5.3

8.5

Allikas #1: Pogoda.ru.net

Allikas nr 2: NOAA (päikesepaistelised tunnid, 1961-1990)

Küsimused ja vastused

K: Mis on Damaskuse kubermang?


V: Damaskuse kubermang on üks Süüria neljateistkümnest provintsist.

K: Mis on Süüria pealinn?


V: Süüria pealinn on Damaskus.

K: Kui suur on Damaskuse kubermang?


V: Damaskuse kubermangu pindala on umbes 107 km2 .

K: Millest koosneb Damaskuse kubermang?


V: Damaskuse kubermang koosneb Damaskuse linnast ja Yarmouki laagri eeslinnast.

K: Mitu kubermangu on Süürias?


V: Süürias on neliteist kubermangu.

K: Kui suur on Damaskuse kubermangu rahvaarv?


V: Damaskuse kubermangu elanike arv on umbes 1 711 000.

K: Milline kubermang asub Damaskuse kubermangu ümber?


V: Rif Dimashqi kubermang asub täielikult Damaskuse kubermangu ümber.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3