De Havilland Comet
De Havilland DH 106 Comet oli esimene toodetud kommertslennuk. Avro Tudor ja Vickers VC.1 Viking olid varustatud Rolls-Royce Nene turboreaktiivmootoritega. See oli lennanud varem, kuid olid eksperimentaalsed mudelid. Lennukit valmistas de Havilland oma Hatfieldi lennuväljal, Hertfordshire'is, Ühendkuningriigis asuvas peakontoris. Prototüüp lendas esmakordselt 27. juulil 1949. Sellel oli aerodünaamiliselt puhas konstruktsioon nelja de Havilland Ghost turboreaktiivmootoriga, mis olid paigutatud tiibadesse. Lennukil oli rõhu all olev kere. Lennukil olid suured ruudukujulised aknad. Lennuk näitas oma 1952. aasta esmaesitlusel märke kaubanduslikust edust.
Esialgne Comet oli umbes sama pikk kui hilisem Boeing 737-100. See vedas vähem inimesi mugavamas keskkonnas. Ajastu jaoks pakkus see suhteliselt vaikne reisijate salong. Cometi reisijateks olid näiteks kuninganna Elizabeth, kuninganna ema ja printsess Margaret. Lennud Cometiga olid kiiremad kui teiste arenenud lennukitega. 1953. aasta augustis plaanis BOAC üheksa vahemaandumist Londonist Tokyosse, mis kestsid 36 tundi. Teistel lennukitel kulus selleks rohkem kui 86 tundi. Saudi Araabia kuninga Saud bin Abdul Aziz'i ainukordseks kasutamiseks tellitud Comet'i kirjeldati kui "maailma esimest täidesaatvat lennukit".
1954. aastal hakkasid Cometsil tekkima probleemid, kolm neist purunesid lennu ajal õnnetustes. Teenistuse ajal oli Comet seotud 13 surmaga lõppenud lennuõnnetusega, mille tagajärjel hukkus 426 inimest. 10. jaanuaril 1954 purunes esimene toodetud Comet õhus ja kukkus Vahemerre. Kõik 35 pardal olnud inimest hukkusid. 8. aprillil 1954 kukkus South African Airways'ile tšarterlennuk Comet Napoli lähedal Vahemerel alla. Kõik pardal olnud isikud hukkusid.
Comet kõrvaldati kasutusest ja seda testiti, et leida põhjus. Täheldati konstruktsioonivigu, sealhulgas ohtlikke pingeid ruudukujulise akna nurkades. Selle tulemusena kujundati Comet ümber mudeliteks 2, 3 ja 1958. aastal Comet 4. Kuid vahepeal olid ka teistel lennukikonstruktoritel oma lennukid, 1957. aastal Boeing 707 ja 1960. aastal Douglas DC-8. Ameerika reaktiivlennukid olid suuremad, kiiremad, suurema lennukaugusega ja kuluefektiivsemad kui Comet. 1960. aastal ostis Hawker Siddeley osana Briti lennundustööstuse konsolideerimisest de Havillandi. Lennunduskirjanik Bill Withun jõudis järeldusele, et Comet oli "'tipptasemel' ületanud oma piirid". Ainus täielikult säilinud Comet 1 on eksponeeritud RAFi muuseumis Cosfordis.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli esimene tootmises olev kommertslennuk?
V: De Havilland DH 106 Comet oli esimene tootmises olev kommertslennuk.
K: Kus see reaktiivlennuk valmistati?
V: Lennukit valmistas de Havilland oma Hatfieldi lennuväljal Hertfordshire'is, Ühendkuningriigis asuvas peakontoris.
K: Millal prototüüp esimest korda lendas?
V: Prototüüp lendas esimest korda 27. juulil 1949. aastal.
K: Millist tüüpi mootorid olid paigaldatud Avro Tudorile ja Vickers VC.1 Vikingile?
V: Avro Tudor ja Vickers VC.1 Viking olid varustatud Rolls-Royce Nene turboreaktiivmootoritega.
K: Kui kaua kestis BOACi üheksa vahemaandumist hõlmav regulaarlend Londonist Tokyosse Cometiga 1953. aasta augustis?
V: 1953. aasta augustis kulus BOACi üheksa vahemaandumist sisaldavate Londoni-Tokio regulaarlendude jaoks 36 tundi. Teistel lennukitel kulus rohkem kui 86 tundi.
K: Mis põhjustas algse Comet-mudeli konstruktsioonivigu, mis viisid selle ümberkujundamiseni mudeliteks 2, 3 ja 4?
V: Konstruktsioonivigu, sealhulgas ohtlikke pingeid ruudukujulise akna nurkades, märgiti, et need põhjustasid algse Comet-mudeli konstruktsioonivigu, mis viisid selle ümberkujundamiseni mudeliteks 2, 3 ja 4.
K: Kes ostis 1960. aastal de Havillandi osana Briti lennundustööstuse konsolideerimisest? V: Hawker Siddeley ostis de Havillandi 1960. aastal osana Briti lennundustööstuse konsolideerimisest.
