De Havilland Comet esimene turboreaktiivne kommertslennuk

De Havilland DH 106 Comet oli esimene reaalselt toodetud ja kommertskasutusse antud turboreaktiivne kommertslennuk. Kuigi varasemad katse- ja piiratud seeriaga lennukid (nt Avro Tudor ja Vickers VC.1 Viking), mis kasutasid Rolls-Royce Nene mootoreid, olid juba õhus, tähistas Comet reaktiivajastu algust tavapärasesistmel teeninduses. Lennukit valmistas de Havilland oma Hatfieldi lennuväljal, Hertfordshire'is, Ühendkuningriigi peakontoris. Prototüüp lendas esmakordselt 27. juulil 1949.

Arendus ja disain

Comet oli aerodünaamiliselt puhta kujundusega reisilennuk: õhuke tiib, nelja reaktiivmootori paigutus tiiba või tiiva külje sisse ning rõhu all olev kere. Esialgsed mootorid olid de Havilland Ghost turboreaktiivmootorid, paigutatud tiiva sisse sõitvate kummipoodide taoliste gondlite asemel peenemalt integreerituna. Salong pakkus ajastule omaselt mugavam ja suhteliselt vaiksem reisi- ning kõrgenenud lennukiirust; reisijate aknad olid algselt suured ja ruudukujulised, mis andis heleda ja õhulise tunde.

Esialgne Comet oli pikkuselt umbes sama klassi kui hilisem Boeing 737-100, kuid vedas vähem inimesi mugavamas keskkonnas. BOAC-i salongid ja varustus rõhutasid luksust ja kiiremaid ühendusi pikkadel marsruutidel: 1953. aasta augustis näiteks kavandati BOAC-ile üheksa vahemaandumisega lennuaeg Londonist Tokyosse umbes 36 tundi, samal ajal kui teistel tollastel lennukitel kulus sarnastel marsruutidel üle 86 tunni.

Varajane edu ja avalik tunnustus

Comet saavutas alguses tugevat tähelepanu ja peaaegu sümboliseeris Briti lennutööstuse edumaa. Reisijate hulka kuulusid kõrgetasemelised isikud nagu kuninganna Elizabeth, kuninganna ema ja printsess Margaret. Saudi Araabia kuningale Saud bin Abdul Aziz'ile tellitud eriversiooni iseloomustati tollases meedias kui "maailma esimest täidesaatvat lennukit". Lennud Cometiga olid paljudel marsruutidel kiiremad kui seni kasutusel olnud propellermasinad.

Õnnetused ja tõsised probleemid

1954. aastast alates tekkis Cometitel rida tõsiseid õnnetusi. Kolm lennukit purunesid lennu ajal, mis tingisid laiaulatusliku uurimise ja lennuki ajutise kasutusest kõrvaldamise. Teenistusajal oli Comet seotud kokku 13 surmaga lõppenud lennuõnnetusega, milles hukkus 426 inimest. Konkreetseid näiteid esines: 10. jaanuaril 1954 purunes esimene toodetud Comet õhus ja kukkus Vahemerre (kõik 35 pardal olnud isikut hukkusid) ning 8. aprillil 1954 kukkus Napoli lähedal Vahemerre South African Airways'ile teenindanud tšarterlennuk Comet (ka selles õnnetuses hukkusid kõik pardal olnud isikud).

Uurimine ja tehnilised põhjused

Pärast õnnetusi kõrvaldati Comet kasutusest ning viidi läbi põhjalikud katsed ja replikatsioonid, sealhulgas täissuuruses kurnamistestid ja veealused rekonstruktsioonid, et tuvastada õnnetuste põhjus. Uurimised näitasid, et põhiteguriks oli metallväsimus (fatigue), mis tekkis rõhustus- ja depressuriseerimistsüklitest aurusti-sarnasele nüri pingestumisele konstruktsiooniliste nõrkade kohtade—eriti ruudukujuliste akende nurkade—lähedal. Ruudukujuliste akende teravad nurgad tekitasid pingekontsentratsioone, mis soodustasid algusmurdude teket. Samuti puudusid tol ajal piisavalt ranged fatiguetestid ja ebaolulises ulatuses arvestati pikaajalisi rõhuvahetuse tsükleid.

Parendused, uued mudelid ja tagajärjed

Uurimise tulemused viisid Cometi ümberkujundamiseni: akende kujundus muudeti ovaalsemaks, tugevdatud kerekonstruktsioonid, parandati sulgude ja poltide lahendusi ning tehti täiendavad väsimustestid. Tulemuseks valmisid uuendatud mudelid (Comet 2, Comet 3 ja 1958. aastal Comet 4), mis lahendasid paljusid varajasi disainiprobleeme ja võimaldasid lennuki osalist tagasi toomist teenistusse. Samas tekkis nende aastate jooksul tugev konkurents Ameerika reaktiivide poolt: 1957 esitles Boeing 707 ja 1960 Douglas DC-8, mis olid suuremad, kiiremad, pikema lennukaugusega ning tihti kuluefektiivsemad pikamaalennukid.

1960. aastal liideti de Havilland Hawker Siddeley grupiga osana Briti lennundustööstuse konsolideerimisest. Lennunduskirjaniku Bill Withuni kommentaari kohaselt oli Comet ajalooliselt oma aja tipptasemel lennuk, kuid lõpuks "ületas oma piirid" tehnoloogia- ja turuarengu tõttu.

Variandid ja pärand

• Comet 1 — algmudel, milles ilmusid varajased õnnetused.
• Comet 2 ja 3 — täiendatud versioonid suurema kütusevõime ja kaugema lennuulatusega.
• Comet 4 — oluliselt muudetud kere ja aknad ning töökindlam konstruktsioon, mis võimaldas lennukil osaliselt tagasi tulla kommertskasutusse.
• Sõjaväelised ja eriversioonid — hilisemad Comet-põhised õhusõidukid ja ümbertehtud versioonid teenisid ka sõjalistes ülesannetes (nt merevalve ja transport), kus Cometi pärand jätkus.

Cometi uurimised ja avastused on jätnud püsiva jälje lennunduse ohutusstandarditesse: metallväsimuse rolli mõistmine, stressikontsentratsioonide vältimine (näiteks ümarate akende kasutuselevõtt), põhjalike fatiguetestide standardiseerimine ja ranged pressuriseerimise tsüklitest tuleneva koormuse analüüsid on kõik tänu Cometile saanud osa sünniloost kaasaegsele lennukidisainile.

Säilimine ja muuseumieksponaadid

Ainsana täielikult säilinud Comet 1 on eksponeeritud RAFi muuseumis Cosfordis. Mitmed teised Cometid või nende osad on säilinud või muundatud muuseumieksemplarideks ning lennuki kogemus ja õppetunnid on osa lennundusajaloo ekspositsioonidest üle maailma.

Comet jääb ajalukku kui tehnoloogiline läbimurre — esimene masstootmises olev turboreaktiivne reisilennuk — ja samas ka õpetlikuks näiteks sellest, kuidas disainivead ja ebapiisav testimine võivad tuua kaasa ränka õppetunni, mis lõpuks tõstab kogu tööstuse ohutusstandardeid.

Küsimused ja vastused

K: Milline oli esimene tootmises olev kommertslennuk?

K: Kus see reaktiivlennuk valmistati?

K: Millal prototüüp esimest korda lendas?

K: Millist tüüpi mootorid olid paigaldatud Avro Tudorile ja Vickers VC.1 Vikingile?

K: Kui kaua kestis BOACi üheksa vahemaandumist hõlmav regulaarlend Londonist Tokyosse Cometiga 1953. aasta augustis?

K: Mis põhjustas algse Comet-mudeli konstruktsioonivigu, mis viisid selle ümberkujundamiseni mudeliteks 2, 3 ja 4?

Otsing