Sügavõpe
Sügavõpe (mida nimetatakse ka sügavaks struktureeritud õppeks või hierarhiliseks õppeks) on üks masinõppe liik, mida kasutatakse peamiselt teatud tüüpi närvivõrkude puhul. Nagu muud liiki masinõppe puhul, võivad õppesessioonid olla järelevalveta, pooljuhitud või juhitud. Paljudel juhtudel on struktuurid korraldatud nii, et sisendkihi ja väljundkihi vahel on vähemalt üks vahekiht (või varjatud kiht).
Teatud ülesandeid, nagu näiteks kõne, piltide või käekirja äratundmine ja mõistmine, on inimesel lihtne täita. Arvutile on need ülesanded aga väga keerulised. Mitmekihilise neurovõrgu puhul (millel on rohkem kui kaks kihti) muutub töödeldav teave iga lisanduva kihiga abstraktsemaks.
Süvaõppe mudelid on inspireeritud bioloogiliste närvisüsteemide infotöötlus- ja kommunikatsioonimudelitest; need erinevad bioloogiliste ajude (eriti inimese aju) struktuurilistest ja funktsionaalsetest omadustest mitmel viisil, mis muudab need neuroteaduslike tõenditega kokkusobimatuks.
Mitmekihiline närvivõrk.
Küsimused ja vastused
K: Mis on süvaõpe?
V: Sügavõpe on masinõppe liik, mis kasutab teabe töötlemiseks närvivõrke ja on sageli korraldatud vähemalt ühe vahepealse (varjatud) kihiga sisend- ja väljundkihtide vahel.
K: Milliseid erinevaid õppesessioone kasutatakse süvaõppes?
V: Sügavõpe võib olla korraldatud järelevalveta, pooljuhitud ja juhitud õppesessioonideks.
K: Millised on ülesanded, mida on inimesele lihtne, kuid arvutile raske täita?
V: Sellised ülesanded nagu kõne, pildi või käekirja äratundmine ja mõistmine on inimestele lihtsad, kuid arvutitele rasked.
K: Mis juhtub teabega, kui seda töödeldakse mitmekihilises närvivõrgus?
V: Mitmekihilises neurovõrgus muutub töödeldud teave iga lisanduva kihiga abstraktsemaks.
K: Millest on inspireeritud süvaõppe mudelid?
V: Sügava õppimise mudelid on inspireeritud bioloogiliste närvisüsteemide teabetöötlus- ja kommunikatsioonimustritest.
K: Mille poolest erinevad süvaõppe mudelid bioloogiliste ajude omadustest?
V: Sügava õppimise mudelid erinevad bioloogiliste ajude, eriti inimese aju struktuursetest ja funktsionaalsetest omadustest mitmel viisil, mis muudab need neuroteaduslike tõenditega kokkusobimatuks.
K: Mis on teine termin sügava õppimise kohta?
V: Sügavat õppimist nimetatakse ka sügavaks struktureeritud õppimiseks või hierarhiliseks õppimiseks.
