Deinotherium — elevantide kauge sugulane allapoole kaarduvate kihvadega
Avasta Deinotherium — hiiglaslik elevantide kauge sugulane allapoole kaarduvate kihvadega: suurus, elupaigad (Aafrika, Aasia, Euroopa), fossiilid ja toitumisharjumused.
Deinotherium oli suuri suuruse ja erilise väljanägemisega proboscidea‑liik, kes oli tänapäeva elevantidega kauges suguluses. Nime rootsi‑ladina keelde tuletatakse kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendab umbkaudu „hirmutav loom“. Tähelepanuväärsed olid Deinotheriumi lühike tüvi (trunk) ning allapoole ja tagasi kaarduvad kihvad, mis paiknesid alumisel lõual.
Morfoloogia
Deinotherium oli üldiselt suurem kui enamik tänapäevaseid elevante: täiskasvanud isendid võisid olla mitme meetri kõrgused õlani ja kaaluda mitut tonni. Kolju oli massiivne ning ninasõõrmete asetuse järgi arvatakse tüvi olnud suhteliselt lühike võrreldes mõnede teiste probotsiididega. Erinevalt tänapäeva elevantidest ei kasvanud Deinotheriumi kihvad ülalõual — need olid alumises lõuas ja kaardusid allapoole ning tagasi, andes loomale omapärase silueti.
Liigid ja ajalugu
Deinotherium hõlmas mitmeid liike, mille seas tuntuimad on Deinotherium giganteum, D. proavum ja Aafrika liigid nagu D. bozasi. Deinotheriumid esinesid peamiselt miotseeni ja pliotseeni ajastul (umbes mõned kümned miljonid kuni mõned miljonid aastaid tagasi), mistõttu neid kohtab üha vanemates maakoorekihistustes.
Eluviis ja toitumine
Enamikul teadlastel on seisukoht, et Deinotherium oli eelkõige lehtede ja pehmete taimeosadega toituv browser ehk puittoiduline söötja. Kihvade täpse kasutusviisi kohta on mitmeid hüpoteese:
- juurimine ja maa‑aluste mugulate/juurte väljakaevamine;
- okste alla tõmbamine ja murdmine, et pääseda lehtede ja pehmete võrsete juurde;
- puukoore koorimine või tüvede „nühkimine“ toidu või mineraalide saamiseks.
Need hüpoteesid ei ole üksteist välistavad — kihvad võisid täita mitmeid funktsioone olenevalt olukorrast. On arvatud ka, et Deinotheriumid võisid elada rühmades, nagu paljud teised suured herbivoorid, mis aitas kaitsta järglasi ja leida toitu.
Levimine ja fossiilid
Deinotheriumi fossiile on leitud Aafrikast, Aasiast ja Euroopast, mis näitab laialdast levikut eelmiste kliima‑ ja maastikutingimuste ajal. Fossiilide hulgas on nii üksikud koljud ja kihvad kui ka paremini säilinud luukogumikke. Mitmetest Aafrika leiukohtadest on Deinotheriumi luud leitud koos varajaste inimeste eelajalooliste hominiidide sugulaste jäänustega, mis annab võimaluse uurida samaaegseid ökosüsteeme ja liikide vahelisi seoseid.
Väljasuremine
Deinotheriumi kujuliste loomade väljasuremise põhjused ei ole täiesti selged, kuid peamised tegurid, mida teadlased tõstavad esile, on kliimamuutused ja koos sellega seotud maastiku ning taimestiku muutumine: metsade ja hõredate puistu asendumine avatud rohumaadega vähendas neile sobiva toidu hulka. Lisanduda võis ka konkurents teiste imetajatega ja võimalikud muutused toiduahelas. Ajalooline koostoime varajaste hominiididega on huvipakkuv, kuid inimtegevuse otsene mõju Deinotheriumide väljasuremisele on vähetõenäoline, sest suurem osa deinotheriidide hulgast oli juba kadunud enne inimkonna suuremat levikut.
Miks on Deinotherium oluline
Deinotherium annab olulist teavet proboscidea evolutsioonist ja sellest, kuidas suurte taimtoiduliste loomade anatoomia ja eluviisid võisid kohaneda muutuvate kliima‑ ja taimekooslusega. Erinevate Deinotheriumi liikide ja leisukohtade uurimine aitab mõista Euraasia ja Aafrika paleoekoloogiat ning selgitada, kuidas ja miks mõned suured imetajad ajas välja suundusid või hääbusid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Deinotherium?
V: Deinotherium oli tänapäeva elevantidega suguluses olev suur proboscidea, millel olid allapoole kumerad kihvad.
K: Mis on Deinotheriumi kihvades tähelepanuväärne?
V: Deinotheriumi kihvad on allapoole kumerad.
K: Kus ja millal Deinotherium teadaolevalt elas?
V: Deinotherium elas teadaolevalt keskmisest miotseenist kuni varase pleistotseenini Aafrika, Aasia ja Euroopa osades.
K: Kuidas on Deinotherium võrreldav tänapäeva elevantide suurusega?
V: Deinotherium oli suurem kui tänapäeva elevandid.
Küsimus: Millised on Deinotheriumi kihvtide kasutamise viisid?
V: Arutletakse, et Deinotherium võis kasutada oma kihvu maa-aluste taimeosade, näiteks juurte ja mugulate otsimiseks, okste maharaiumiseks ja lehtede kättesaamiseks või puude tüvedelt pehme koore eemaldamiseks.
K: Millises keskkonnakontekstis Deinotherium elas?
V: Deinotherium elas mudastes troopilistes jõgedes ja metsades, mitte tänapäeva kuivades savannides.
K: Kust on Deinotheriumi fossiile leitud võrreldes tänapäeva inimese eelajalooliste hominiidide sugulaste jäänustega?
V: Deinotheriumi fossiile on leitud mitmetest Aafrika leiukohtadest, kust on leitud ka tänapäeva inimese eelajalooliste hominiidide sugulaste jäänuseid.