Deinotherium
Deinotherium oli tänapäeva elevantidega suguluses olev suur proboscidea. Tähelepanuväärsed on nende lühike tüvi ja allapoole kaarduvad kihvad.
Deinotheriumil oli mitu liiki, mis asustasid osa Aafrikat, Aasiat ja Euroopat. Deinotherium oli suurem kui tänapäeva elevandid.
Deinotherium'i kummaliste kihvaste kasutamise viisi üle on palju vaieldud. Ta võis juurida mullas maa-aluseid taimeosi, nagu juured ja mugulad, tõmmata alla oksi, et neid murda ja jõuda lehtedeni, või koorida pehmeid puidutüvesid. Deinotheriumi fossiile on leitud mitmetest Aafrika leiukohtadest, kust on leitud ka tänapäeva inimese eelajalooliste hominiidide sugulaste jäänuseid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Deinotherium?
V: Deinotherium oli tänapäeva elevantidega suguluses olev suur proboscidea, millel olid allapoole kumerad kihvad.
K: Mis on Deinotheriumi kihvades tähelepanuväärne?
V: Deinotheriumi kihvad on allapoole kumerad.
K: Kus ja millal Deinotherium teadaolevalt elas?
V: Deinotherium elas teadaolevalt keskmisest miotseenist kuni varase pleistotseenini Aafrika, Aasia ja Euroopa osades.
K: Kuidas on Deinotherium võrreldav tänapäeva elevantide suurusega?
V: Deinotherium oli suurem kui tänapäeva elevandid.
Küsimus: Millised on Deinotheriumi kihvtide kasutamise viisid?
V: Arutletakse, et Deinotherium võis kasutada oma kihvu maa-aluste taimeosade, näiteks juurte ja mugulate otsimiseks, okste maharaiumiseks ja lehtede kättesaamiseks või puude tüvedelt pehme koore eemaldamiseks.
K: Millises keskkonnakontekstis Deinotherium elas?
V: Deinotherium elas mudastes troopilistes jõgedes ja metsades, mitte tänapäeva kuivades savannides.
K: Kust on Deinotheriumi fossiile leitud võrreldes tänapäeva inimese eelajalooliste hominiidide sugulaste jäänustega?
V: Deinotheriumi fossiile on leitud mitmetest Aafrika leiukohtadest, kust on leitud ka tänapäeva inimese eelajalooliste hominiidide sugulaste jäänuseid.
