Lõhestatud liustikutasandikud (Dissected Till Plains) on Kesk-Madalmaade provintsi füsiograafilised osad. Need omakorda kuuluvad Ameerika Ühendriikide sisemaa tasandike süsteemi. Piirkond paikneb peamiselt Iowa lõuna- ja lääneosades, Kansase kirdeosas, Minnesota edelanurgas, Missouri põhjaosas, Nebraska idaosas ja Lõuna-Dakota kaguosas.
Geoloogia ja teke
Piirkonna pinnavormid on kujunenud mitme jääaja mõjul. Varem peal olnud liustikud ladestasid suuri hulki tilli (jäätme- ja liustikmaterjali), mis moodustasid paksu alusmassiivi. Hilisemad erosiooniprotsessid — eriti mäestikelt ja tasandikelt laskuvad voolavad veed — lõikasid selle tilli suhteliselt järsult, tekitades künklikke, lõhestunud maastikke ja sügavaid orge. Lisaks kattusid paljud alad Wisconsini perioodil kogunenud lössikihtidega, mis andsid pinnasele pehme, viljaka tekstiuri.
Topograafia ja hüdroloogia
Peamine maastik on künklik ja lõhestunud — vahelduvad madalamad orud ja laiemad kühmud. Voolav vesi on kujundanud tiheda ojavõrgustiku, mis suubub lõunapoolsetes ja idapoolsetes osades peamiselt Missouri ja Mississippi jõgede vesikondadesse. Kohati on märgata terrassilaadset reljeefi, kus varasemad settekihid on osaliselt maha kulunud.
Pinnas ja muldkate
Dissected Till Plainsi pinnas on üldiselt viljakas: tilli ja lössi kombinatsioon koosneb sageli rikka orgaanilise ainega mullakihtidest (Mollisols-tyyp). Sügavad lössikihtidena esinevad mullad on soodsad põllumajanduseks, annavad head vili- ja maisikasvu ning on osa Ameerika maisivööndi produktiivsest alast.
Kliima ja looduslik taimestik
Piirkond jääb enamasti niiske-kontinentse kliima alasse, kus suved on soojad ja talved külmemad. Algne looduslik taimkate oli valdavalt tallgrass-prairie ehk kõrgeheinane preeria, millel kasvasid mitmeaastased kõrrelised ja rikkalikad juuresüsteemid. Tänu intensiivsele harimisele on looduslikud rohumaad suurel määral asendunud põllumajandusmaaga; aga mõnes kohas on säilinud preeriajäänuseid ja soiseid alasid.
Inimtegevus ja maakasutus
Dissected Till Plains on üks Ameerika tootlikumaid põllumajanduspiirkondi. Peamised kultuurid on mais ja sojaoad, lisaks kasvab seal teravili ja kasutatakse rohumaid loomakasvatuseks. Sagedased on ka muldade drenaažisüsteemid (nt torustikdreenid) ning mullakaitsemeetmed: ridadepõhine külv, vahelduspõllundus ja konservatiivne mullaharimine. Tihe asustus ja infrastruktuur on mõjutanud piirkonna maastikku — väikesed linnad, põllumajandustalud ja teedevõrgustik on laialt levinud.
Keskkonnaküsimused ja kaitse
Peamised keskkonnaprobleemid on pinnase erosioon, intensiivse põllumajanduse tõttu tekkinud väetise ja pestitsiidide äravool, loodusliku preeria kadumine ning niiskete alade kuivendamine. Samas on olemas mitmeid algatusi ja programme, mis toetavad mullakaitset ning looduslike elupaikade taastamist ja säilimist — näiteks umbrohutõrje asemel integreeritud taimkaitse, konserveeriv harimine ja kaitsealused maastikud või looduse tagasitõmbamise projektid. Kohalikud ja föderaalprogrammid aitavad soodustada pärandilise preeria talletamist ja vooluveekogude kaitset.
Piirkond moodustab olulise osa maisivööndi lääneosast ning tema viljakus ja maastikulised eripärad on määravad nii regionaalse majanduse kui ka looduskeskkonna seisukohalt.
