Austria piirkonnad (Bezirke): haldusüksused, funktsioonid ja statistika

Austria piirkonnad (Bezirke): ülevaade 94 haldusüksusest, nende funktsioonidest, ringkondadest ja seadusjärgsetest linnadest ning värske statistika ja praktilised juhised.

Austrias on rajoon riigi valitsuse teise tasandi haldusüksus. Esmatasandi jaotus on Austria liidumaad. Piirkonnad (saksa keeles Bezirke) ei ole omavalitsusüksused samas mõttes nagu linnad või vallad, vaid riiklikud halduspiirkonnad, mille peamine ülesanne on riikliku halduse kohaliku tasandi elluviimine.

Haldus ja juhtimine

Enamikes piirkondades tegutseb ala peal kohaliku riikliku halduse organ, mida saksa keeles nimetatakse Bezirkshauptmannschaft (eesti keeles sageli „ringkonna- ehk piirkonnahaldus“). Seda juhib Bezirkshauptmann ehk piirkonnapea, kes on riigi ametnik. Seadusjärgsete linnade (saksa keeles Statutarstädte) puhul teostab sama rolli linna magistratuur ehk linnavalitsus – seega täidab linn ka ringkonna ülesandeid oma halduses.

Peamised funktsioonid

• Isikuregistrid ja dokumendid: abielu-, sünni- ja surmaregistrid, isikutunnistused, passid ja elukoha registreerimine.
• Lubade väljastamine: juhiload, relvaload, jahitõendite andmine ja muud ametlikud load ning kooskõlastused.
• Ehitus- ja keskkonnaküsimused: ehitusload, järelevalve ja keskkonnaalased nõuded.
• Rahvatervis ja sotsiaalteenused: kohaliku tervishoiu- ja sotsiaalabi koordineerimine, nakkushaiguste järelevalve.
• Avalik kord ja pääste: avaliku korra, päästeteenistuse ja tsiviilkaitse koordineerimine kohaliku tasandi juures.

Liigitus ja arv

2017. aasta seisuga on 94 piirkonda. Neist 79 on maapiirkonnad ehk poliitilised ringkonnad, mida juhivad piirkonnahaldused, ja 15 on seadusjärgsed linnad, mis täidavad ka ringkonna ülesandeid. Piirkondade käesolev arv on püsivam ning muutused toimuvad harva, neid reguleerivad föderaalsed ja liidumaa seadused.

Piirkonna suurus ja koosseis

Poliitilise ringkonna koosseis varieerub: tavaliselt hõlmab see omavalitsusüksusesse jäävaid linnu ja valdu, üldiselt kümnest kuni kolmekümnesse omavalitsusse. Piirkondade pindala ja rahvaarv võivad suuresti erineda — mõned hõlmavad laiu maapiirkondi ja väiksemaid asulaid, teised on tihedalt asustatud ümbruskonnad suurte linnade lähedal.

Seosed teiste haldusüksustega

Austria halduskorraldus on kolmetasandiline: liidumaa (Bundesland) on ülem ja omavalitsused (kommunaalsed üksused) alum. Piirkonnad asetsevad reaalses tööjaotuses liidumaa ja omavalitsuste vahelisel tasandil: nad ei ole omavalitsuste eest vastutavaks poliitiliseks esinduseks (seda on omavalitsuste volikogud ja linnavalitsused), vaid täidavad riiklikke ja liidumaa ülesandeid kohalikul tasandil.

Ajalooline ja õiguslik alus

Piirkondade olemus ja ülesanded tulenevad Austria föderaalsest halduskorraldusest ja vastavatest õigusaktidest, mis määratlevad, milliseid riiklikke funktsioone tuleb ellu viia kohaliku administratsiooni vahendusel. Ajalooliselt kujunes süsteem välja Austro-Ungari aegadest ja on aja jooksul kohanenud föderaalsete reformidega.

Kelle poole pöörduda praktilistel juhtudel?

Kui teil on küsimusi dokumentide, lubade, sotsiaal- või tervisealaste teenuste kohta, tuleb tavaliselt pöörduda oma piirkonna (Bezirkshauptmannschaft) või (seadusjärgse linna korral) vastava linna magistratuuri poole. Piirkonnakontorid on sageli esimene kontakti- ja nõustamispunkt kohalike riikliku halduse teenuste saamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Austrias ringkond?

K: Mis on Austrias esimese tasandi rajoon?

K: Millised on Austrias rajoonide peamised ülesanded?

K: Mitu ringkonda on Austrias 2017. aasta seisuga?

K: Mis vahe on Austrias rajoonide, mille eesotsas on rajoonikomisjonid, ja seadusjärgsete linnade vahel?

K: Mitu omavalitsusüksust hõlmab Austrias tavaliselt ringkonnakomisjoni juhitav ringkond?

K: Milline on ringkonnakontorite roll Austrias avalike teenuste osutamisel?

Otsing