Doctor Who on BBC ulmesari. Seriaal räägib tulnukatest ajaränduritest, keda tuntakse "Doktorina". Doktor ja tema kaaslased reisivad oma ruumilis-ajalises laevas, TARDISes (Time and Relative Dimension in Space), läbi ruumi ja aja.
Telesari jooksis aastatel 1963–1989 ja algas uuesti 2005. aastal. See on maailma kõige kauem kestnud ulmesari, millel on suur kultuuriline mõju ning pühendunud fännibaas üle kogu maailma.
1960. aastatel tehti ka kaks Doctor Who filmi. Peter Cushing mängis nendes filmides doktorit, kuid telesarjas ei olnud ta doktor. 1996. aastal tehti ka üks telefilm, mille peaosas oli Paul McGann. Doctor Whost on olnud palju trükiversioone raamatutes, koomiksites jne.
TARDIS ja aja‑telje põhimõte
TARDIS on Doktori sõiduk — ruumi-aja masin, mis näeb enamikule maapealsetele vaatlejatele väljast väikesest 1960.‑ndate Inglismaa politseiboksist (seetõttu on selle kujundus sageli politseikabiini kujul). Sisemus on tehniliselt palju suurem kui välispind ("bigger on the inside") tänu TARDISi eri mõõtmete vahelisele suhte muutmise tehnoloogiale. TARDISi kamuflaasiseade ehk chameleon circuit pidi võimaldama tal sulanduda erinevatesse keskkondadesse, kuid telesarjas on see enamasti katki, mis seletab politseikabiini välimust.
Doktor ja regenereerumine
Doktor on Time Lord kloonrahvast Gallifreyelt. Üks sarja põhikonsepte on regenereerumine — bioloogiline protsess, mis võimaldab Doktoril surma korral muutuda uueks kehaks ja isiksuseks. See narratiivne vahend võimaldab sarjas vahetuda peaosatäitjatel ja käsitleda Doktori iseloomu mitmesuguste kujundite kaudu. Rida tuntud näitlejaid on Doctorit mänginud, alates algsest William Hartnellist kuni kaasaegsete tõlgendusteni.
Kaaslased, vaenlased ja teemad
Doctor Who on tuntud oma kaaslaste (companions) ehk kaasreisijate poolest, kellega Doktor jagab seiklusi. Kaaslased on sageli inimesed Maalt ja neist on saanud telesarja tähtsaim sild vaataja ja Doktori vahel. Mõned tuntumad kaaslased on Sarah Jane Smith, Rose Tyler, Donna Noble, Amy Pond, Rory Williams ja Clara Oswald.
Sarjas on mitmeid ikoonilisi vaenlasi ja liitlasi: kuulsaimad on Dalekid, Cybermen ning Doktori oponent Master. Need tegelased ning mitmed teised on muutunud popkultuuri sümboliteks.
Ajalugu, tootmine ja mõjutused
Seriaal debüteeris 1963. aastal ja algusaastatel oli üles ehitus episoodiliste seeriate ehk seriaalide (multi-episoodi lugude) kaupa. 1970. ja 1980. aastate produktsioon oli sageli seikluslik ja fantaasiapõhine. 1990. aastate keskpaiga televisioonifilm (1996) püüdis sarja taaselustada; 2005. aasta uuendus tõi modernsema lavastuse, kiirema tempoga jutustuse ja laialdasema rahvusvahelise eduloo. Sarja muusika, sealhulgas algusmeloodia, on samuti kuulus — algse teema lõi Ron Grainer ja selle elektronliku töötlemise tegi BBC Radiophonic Workshop (Delia Derbyshire osatähtsusega).
Spin‑offid ja meediapärand
Doctor Who maailm on andnud juurde mitmeid spin‑offe ja kõrvalprojekte, näiteks Torchwood ja The Sarah Jane Adventures. Lisaks on ilmunud lugemikku, heliraamatuid, koomikseid ja videomänge. Sarjal on tugev fännikultuur, konventsioonid ning teadus‑ ja popkultuuris ulatuslik mõju.
Huvitavad faktid
- Sarja vanemad episoodid olid osaliselt kustutatud või kaotsi läinud — seetõttu on olemas nn missing episodes, mida fännid ja arhiivid on püüdnud taastada.
- Doktori muutumine andis sarjale võimaluse püsida värske ning eksperimenteerida eri žanrite ja lavastusstiilidega.
- Saade on pälvinud hulgaliselt auhindu ning tekitanud tugeva rahvusvahelise vaatajate kogukonna.
Doctor Who on seega palju enamat kui lihtsalt ulmesari: see on läbi aastakümnete kujunenud mitmekihiliseks kultuuri‑ ja meelelahutusnähtuseks, mis ühendab ajarännuteemat, inimlikke lugusid, humoorikat seiklusmeeleolu ja vahel ka tõsisemaid filosoofilisi küsimusi ajast, identiteedist ja vastutusest.
