Domaaki keel (Dumaki) — Pakistanis räägitav, tugevalt ohustatud keel

Domaaki (dumaki) — Pakistanis räägitav tugevalt ohustatud keel: alla 350 kõnelejat, säilinud vaid Hunza ja Nageri orgudes. Uuri keele ajalugu ja päästmise võimalusi.

Domaakí — tuntud ka kui dumaki või domaá — on keel, mida räägitakse peamiselt Pakistani

Levik ja kõnelejate arv

Domaaki kõnelevad kogukonnad asuvad peamiselt Gilgit‑Baltistani piirkonnas. Peaaegu kõigis nende asupaikades on doomaid mõjutanud vastu­võtva kogukonna keel(te)le üleminek: enamik doomaid on juba ammu loobunud emakeelest ja kasutanud kohalikke keeltesid või Urduu keelt igapäevases suhtluses. Ainult Hunza ja Nageri orgudes on domaaki kasutamine säilinud tänapäevani.

Praegused hinnangud näitavad alla 350 kõneleja, kellest enamik on eakamad inimesed. Umbes 300 kõnelejat on suguluses Hunza rühmaga ja ligi 40 Nageri rühmaga. Seetõttu loetakse domaakit väga tugevalt ohustatud keelena, kuna noorem põlvkond ei õpi keelt tavaliselt emakeelena.

Dialektid

Geograafilise ja sotsiaalse jaotuse põhjal jaguneb domaaki keel peamiselt kaheks murrakuks:

• Nager‑Domaaki — domineerib Nageri orgus;
• Hunza‑Domaaki — räägitakse Hunza orus.

Kuigi kahe murraku vahel on märkimisväärseid erinevusi sõnavaras ja häälduses, ei ole need tavaliselt nii suured, et takistaksid üksteise mõistmist kõnelejate vahel.

Keeleline päritolu ja omadused

Domaaki keele täpne sugulus ja ajalooline areng on uurimise all, kuid keel on tugevalt mõjutanud ja saanud mõjutusi naaberrahvaste keeltest. Sõnavaras ja grammatikas on laene ja kontaktmõjusid, mis peegeldavad pikka ajaloolist suhtlust kohalike keeltega. Traditsiooniliselt on domaaki olnud suuline keel — tal ei ole laialt levinud standardset kirjutussüsteemi; uurijad ja kogukonnaliikmed kasutavad dokumenteerimisel sageli Urduu‑põhist Perso‑Araabia kirjatähestikku või ladina transliteratsiooni.

Sotsiolingvistiliselt on doomaid kõikides praegustes asupaikades kõige enam moslemiteks, mis mõjutab kultuurilisi ja keelelisi praktikaid ning identiteeti.

Põhjused ohustatusele ja säilitamine

Keel on ohustatud mitmel põhjusel:

• keele üleminek nooremate põlvkondade seas kohalikele või riigikeeltele (nt Shina, Burushaski, Urdu);
• madal prestiiž ja piiratud kasutusvaldkonnad — domaaki ei kasutata ametlikus hariduses ega meedias;
• perekondlik siirdumine ja segarahvused, mis soodustavad keelekaotust;
• puudulik dokumentatsioon ja vähesed säilitusalgatused.

Võimalikke meetmeid keele säilitamiseks on:

• keele dokumenteerimine: sõnavara, lugude, laulude ja grammatikaliste iseloomustuste jäädvustamine;
• kogukonnapõhised keeleõppe algatused, näiteks eakate kõnelejate kaasamine laste ja noortega kohtumistel;
• kirjapildi standardiseerimise kaalumine koos kogukonnaga (kui soovitakse kirjalikku säilitust);
• teadlikkuse tõstmine keele väärtusest nii kogukonnas kui ka laiemalt — kaasates kohalikku haridust ja kultuuriprojekte).

Viimased märkused

Kuna domaaki kõnelejate arv on väike ja enamasti vanemas eas, on keele lähitulevik ebaselge. Dokumenteerimine ja kogukonnapõhine töö on olulised sammud, et säilitada keele teadmised ja kultuuriline pärand tulevastele põlvedele. Keele uurimine pakub ka väärtuslikke andmeid piirkondade keeleajaloo ja keelekontaktide kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Domaakí?

K: Milline etniline rühm räägib domaakí keelt?

K: Millega töötasid domaaki keele kõnelejad traditsiooniliselt varem?

K: Kas domaaki keel on säilinud tänapäevani?

K: Kuidas saab domaaki keelt geograafiliselt jagada?

K: Kas Nager-Domaaki ja Hunza-Domaaki murde erinevused on tõsised?

K: Kui palju on praegu domaaki keele kõnelejaid?

Otsing