Dungeons & Dragons – klassikaline paberil ja pliiatsiga rollimäng
Dungeons & Dragons on paberil ja pliiatsiga mängitav rollimäng. Gary Gygax ja Dave Arneson lõid Dungeons and Dragons'i 1974. aastal.
Paljud inimesed arvavad tänapäeval, et rollimänge (RPG) mängitakse ainult arvutis, kuid see ei ole tõsi. Alates 1970. aastate algusest on rollimänge mänginud inimesed, kes istuvad koos ühe laua taga, kasutades mängimiseks oma kujutlusvõimet ja kirjalikke mängureegleid (ning vajadusel ka täringuid juhuslike numbrite genereerimiseks).
Seda tüüpi rollimängu mängijad mängivad kujuteldavaid tegelasi, kes seiklevad kangelaslike seiklustega. Tegelased võivad olla mitut tüüpi: tugev sõdalane, tark võlur, osav varas. Üks inimene rühmast tegutseb mängu moderaatorina ehk kohtunikuna (Dungeons'is ja Dragons'is nimetatakse seda "dungeon master'iks" ehk DM'iks ja teistes mängudes "game master'iks" ehk GM'iks). See isik vastutab selle eest, et reegleid kasutataks õiglaselt ja sageli vastutab ta ka teiste mängijate jaoks lõbusate ja huvitavate seikluste kavandamise eest.
Nüüdseks on olemas palju erinevaid fantaasiarollimänge, nii traditsioonilisi paber- ja pliiatsimänge kui ka arvutimänge. Mängitakse mitmeid žanreid (fantaasia, ulme, õudus, sõda jne) ning on sadu ettevõtteid, mis toodavad oma kirjutatud reeglistikke ja tarkvaratooteid.
Mis on Dungeons & Dragons?
Dungeons & Dragons (tavaliselt lühendatult D&D või DnD) on lauamänguline rollimäng, kus mängijad loovad isiklikke tegelasi ja juhivad neid läbi seikluslugu. Mängu tuumaks on koostöö, jutustamine ja probleemide lahendamine mängulise raamistikuga – reeglid määravad, kuidas tegevuste õnnestumine või ebaõnnestumine otsustatakse, sageli täringuheitude abil (eriti d20 süsteem).
Kuidas mängitakse?
Mäng koosneb sessioonidest, kus mängijad ja DM arendavad loo edasi. Põhilised komponendid:
- Karakteri loomine: valitakse klass, rass, oskused ja võimed.
- Rollimäng ja mängimine "theatre of the mind" või laua peale paigutatud mängufiguurid ja grid-kaardid.
- Täringud: erinevad täringud (d4, d6, d8, d10, d12, d20) otsustavad võitluste, oskuskatsete ja võlukasutuse tulemusi.
- Kogemuspunkid ja tasemete tõus: tegelased arenevad, muutuvad tugevamaks ja saavad uusi oskusi.
Tegelased ja karakteri loomine
Karakteril on tavaliselt omadusmäärad (näiteks jõud, kiirus, tarkus jt), mänguklass (sõdalane, maag, paladin, varas jt), taust ja isikupära. Mängijad määravad ka varustuse, erioskused ja lugu, mis aitab DM-il seikluseid kohandada.
Dungeon Masteri roll
DM vastutab maailma kujundamise, mittemängitavate tegelaste (NPC-de), vastaste ja ülesannete eest. DM selgitab reegleid, juhib loo kulgu ja improviseerib mängijate otsuste põhjal. Häid DM-e iseloomustab ettevalmistus, paindlikkus ja oskus hoida mängurühma kaasatuna.
Vahendid ja abivahendid
Traditsiooniliselt kasutatakse mängimiseks paberit, pliiatseid, täringukomplekte, kaarte, miniatuure ja ruudustikke. Tänapäeval on palju digitaalseid tööriistu, mis lihtsustavad mängu korraldamist:
- Veebiplatvormid ja virtuaalsed lauad (näiteks Roll20, Foundry VTT) sessioonide pidamiseks kaugelt.
- Digitaalsed reeglijuhendid ja abivahendid (nt D&D Beyond) karakterite haldamiseks.
- Valmis seiklused ja algajapakid, mis aitavad uutel mängijatel kiiresti alustada.
Versioonide ja ajalugu lühidalt
Dungeons & Dragons on läbinud mitu ametlikku väljaannet ja paljudele mängijatele tuttavamad versioonid on näiteks Advanced Dungeons & Dragons, 3.0/3.5, 4th edition ja praegu väga populaarne 5th edition (välja antud 2014). Mängu loojad olid Gary Gygax ja Dave Arneson ning algne väljaanne ilmus 1974. aastal.
Miks mängida Dungeons & Dragons?
Rollimängud pakuvad mitmeid hüvesid:
- Loovuse ja jutustamisoskuse arendamine.
- Sotsiaalne suhtlus ja meeskonnatöö.
- Probleemilahenduse, strateegia ja loogika treenimine.
- Emotsionaalne ja empaatiavõime kasv läbi tegelaskuju mängimise.
Kuidas alustada?
Mõned praktilised sammud algajale:
- Leia mängugrupp – kohalikud mängupoodid, üritused või veebikogukonnad.
- Alusta valmis seikluspaketiga või mängu alguskomplektiga (starter set), mis sisaldab reegleid ja lühikest kampaaniat.
- Proovi mängida ühe- või kahekohtalist "one-shot" seiklust, et saada tunnetust mängustiilist enne pikema kampaania alustamist.
- Suhtle avameelselt grupiga rolli- ja ootuste kohta: kui palju on rollimängu osa vs taktikaline võitlus, kui tihti mängitakse jpm.
Mõned levinud terminid
- DM — Dungeon Master ehk mängujuhendaja.
- PC — Player Character ehk mängija kontrollitav tegelane.
- NPC — Non-Player Character ehk DM-i juhitud tegelane.
- HP — Hit Points ehk elud/kestvus.
- AC — Armor Class ehk kui raske on tegelast tabada.
- d20 — 20-külgne täring, mis on paljude tegevuste tulemuste määramisel keskne.
Kui soovid, võin aidata valida sobiva alguskomplekti, koostada lihtsa esimese seikluse ideekirjelduse või selgitada mõnda mängureeglit lähemalt.
Dungeons and Dragons'i versioonid
Dungeons and Dragonsist on ilmunud mitu versiooni. Esimene versioon kandis lihtsalt nime "Dungeons & Dragons". Saadaval oli mitu reegliraamatut, sõltuvalt tegelaste tasemetest. Esimesed raamatud käsitlesid tegelasi alates tasemetest 1-3. Kui tegelased muutusid tugevamaks, pidid mängijad oma tegelaste haldamiseks üle minema edasijõudnute reegliraamatutele.
Pärast Dungeons and Dragons tuli Advanced Dungeons and Dragons. See oli uus reeglistik, mis ei olnud seotud algsete reeglitega. Välja anti AD&D teine väljaanne, mis on tänapäevalgi populaarne.
Pärast seda, kui Wizards of the Coast ostis Dungeons and Dragons'i õigused, ilmus mängu lihtsustatud versioon, mida nimetati Dungeons and Dragons 3rd Edition'iks. Sellel versioonil olid lihtsamad reeglid. Enamik täringutest tehti 20-kandilise täringuga, mitte eri tüüpi mitmepoolsete täringutega.
Kolmanda väljaande reeglid vaadati lõpuks üle ja välja anti versioon 3.5.
Eeskirjade 4. väljaanne avaldati 2008. aasta juunis.
Viienda väljaande eeskirjad avaldati pärast kaheaastast testimisperioodi 2014. aasta lõpus.
Dungeons and Dragons'i mängimine
Enne mängu alustamist koostab iga mängija oma tegelaskuju ja kirjutab üksikasjad "tegelaskujulehele". Kõigepealt teevad mängijad oma tegelase kuus statistikat, mida nimetatakse "võimekuse skooriks": Tugevus (kui tugev oled), osavus (kui osav ja kiire oled), konstitutsioon (kui sitke oled), intelligentsus (kui tark oled), tarkus (kui hästi kasutad oma nutikust) ja karisma (kui hästi kontrollid ja mõjutad inimesi). Igal versioonil on erinevad meetodid statistikate tegemiseks.
Seejärel valib iga mängija oma rassi (liigi), näiteks inimese või haldja, samuti klassi (amet või elukutse), näiteks võitleja või võlur, ja oma orientatsiooni (nende moraalilised ja eetilised vaated). Mängijad investeerivad ka mitmetesse oskustesse, erivõimetesse ja võimetesse, et muuta oma tegelasi tugevamaks ja paremaks. Tegelase arendamiseks kasutatakse sageli reeglitega hõlmamata detailide, nagu ajalugu ja isiksus, lisamist.
Dungeons and Dragons'i mängides kirjeldavad mängijad oma tegelaste tegevusi referendile, näiteks vaenlase löömist, valvurite eest varjumist või teise tegelasega rääkimist. Referent kirjeldab tegelaste tegevuse tulemusi või vastab mängijatele. Tegevused, mis on tõesti lihtsad, toimivad alati, näiteks lukustamata ukse avamine või õuna ülesvõtmine. Raskete tegevuste tulemused otsustatakse täringutega.
Mängu käigus kasvavad tegelased ja nende võimsus suureneb. Tegelased võivad omandada kogemusi, oskusi, rikkust. Peamine viis, kuidas tegelased saavad kogemusi, on võimsate vaenlaste võitmine või tähtsa või raske töö tegemine. Piisava kogemuse saamine võimaldab tegelasele saada taset, saada rohkem töövõimeid, oskusi ja volitusi.
Osumispunktid (HP) mõõdavad tegelase tervist. Kui tegelane saab vigastada, kaotab ta tabamuspunkte. Kui tegelane kaotab kõik oma tabamuspunktid, siis ta sureb. Kahjustamise vältimiseks võib enamik tegelasi kanda erinevat tüüpi soomust. Kaudsete vigastuste, näiteks mürgi või maagiliste mõjude vastu võib kasutada ka "päästevisked".
Lugu on kõigi mängijate ühine jõupingutus. See võib olla kas lugu, mille keegi on välja mõelnud. Samuti võib olla seade (kus seiklus toimub). On ka raamatuid, mis annavad kogu selle info samuti.
.jpg)

Dungeons and Dragons kasutab paljude külgedega täringuid, et otsustada tegevuste tulemuste üle. Enamasti kasutatakse 4-külgseid, 6-külgseid, 8-külgseid, 10-külgseid, 12-külgseid ja 20-külgseid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Dungeons & Dragons?
V: Dungeons & Dragons on Gary Gygaxi ja Dave Arnesoni poolt 1974. aastal loodud paberil ja pliiatsiga mängitav rollimäng.
K: Kas kõiki rollimänge mängitakse arvutis?
V: Ei, alates 1970. aastate algusest on rollimänge mänginud inimesed, kes istuvad koos ühe laua taga, kasutades mängimiseks oma kujutlusvõimet ja kirjalikke mängureegleid (ning vajadusel ka täringuid juhuslike numbrite genereerimiseks).
K: Millist tüüpi tegelasi võtavad mängijad seda tüüpi mängus omaks?
V: Mängijad võtavad endale kujuteldavad tegelased, kes seiklevad kangelaslike seiklustega. Tegelased võivad olla mitut tüüpi, näiteks tugev sõdalane, tark võlur või osav varas.
K: Kes vastutab reeglite õiglase kasutamise eest?
V: Üks inimene rühmas tegutseb moderaatorina või kohtunikuna (keda Dungeons and Dragons'is nimetatakse "dungeon masteriks" või DM-iks ja teistes mängudes "game masteriks" või GM-iks) ning ta vastutab selle eest, et reegleid kasutataks õiglaselt.
K: Kas selliseid mänge on rohkem kui üks žanr?
V: Jah, nüüdseks on olemas palju erinevaid fantaasiarollimänge, nii traditsioonilisi paber- ja pliiatsimänge kui ka arvutimänge. Mängitakse mitmeid žanre, nagu fantaasia, ulme, õudus, sõda jne, ning on sadu ettevõtteid, kes toodavad oma kirjutatud reeglisüsteeme ja tarkvaratooteid.
K: Kui palju inimesi tavaliselt sellist tüüpi rollimänge mängib?
V: Tavaliselt istub sellistes rollimängudes mitu mängijat koos ühe laua taga, kusjuures üks inimene on moderaator/kohtunik, kes jälgib, et kõik mängijad järgiksid reegleid õiglaselt.