Egiptuse püramiidid: ajalugu, ehitus ja Giza saladused
Avasta Egiptuse püramiidide ajalugu, ehitusimeistrid ja Giza saladused — Khufu, kuningannade püramiidid, varemed, ehitusvõtted ja müsteeriumid, mis ajalugu lahti harutavad.
Egiptuse püramiidid on maailma kuulsaimad ja suurimad säilinud muistised, mis annavad põhjaliku pildi Vana-Egiptuse religioossest ja tehnilisest saavutusest. Neid ehitati peamiselt Vana ja Keskmise Kuningriigi ajal, kuid püramiidiileed ja -traditsioonid mõjutavad Egiptuse hauakultuuri veel pikalt pärast seda.
Ajaloost ja tähendusest
Püramiidid olid muistsed hauakambritena vaaraode ja nende lähikondsete jaoks. Usuti, et vaarao taassünn pärast surma sõltus tema õnnestunud matmisest ja rituaalidest, mistõttu tema hauaehitis pidi olema püha ja kestma igavesti. Püramiide ehitati erineva suurusega ja kujuga, alates varasematest samm-püramiididest kuni hilisemate klassikaliste sileda külje ja terava tipuga püramiidideni.
Ehitus ja materjalid
Suur osa püramiididest oli valmistatud kohalikust lubjakivist, mis moodustas peamise tuummaterjali. Püramiidi välispinda olid kaetud viimistlusplokkidega, millest ühed oli tehtud eriti heast valgest lubjakivist, et konstruktsioon paistaks kaugele ja peegeldaks päikesevalgust. Iga ümbrisplokk lihviti täpselt, et välispind oleks sile. Mõned tipumaterjalid võisid olla kaetud metalllehtedega, mis lisasid sära ja sümboolset tähendust.
Giza suure püramiidi ehk Khufu püramiidi ümbrisplokid eemaldati suurel määral 14.–15. sajandil pKr ja neid kasutati ehitusmaterjalina Kairo kasvavas linnas. Selle tulemusena jäi paljud püramiidid paljaks, kuid mõned ümbrisplokid on jäänud säilinuna kõrgematele osadele või lähedalasuva Khafre püramiidi tipule.
Struktuur ja siseehitus
Püramiidide sisemus sisaldab sageli keerukaid tunnelite, kambrite ja vertikaalsete šahtide süsteeme. Mõned püramiidid sisaldavad suurt hauakambrit, vari-kambreid ja valesid sissepääse, mis pidid eksitama hauavarasteid. Khufu püramiidis on näiteks nii nn Suur Galerii kui ka mitu kambrikorrust ja võimalikud varjatud ruumid, mida teadus veel uurib.
Giza keerukus: kuningannade ja satelliitpüramiidid
Giza platoo peamiste püramiidide kõrval ehitati kolm väiksemat püramiidi Khufu kuningannadele. Nende läheduses on sageli väikesed satelliitpüramiidid — mõnel juhul tõlgendatakse neid kui sümboolseid või votta-kohaseid hauakambreid kuninga vaimule. Lisaks on püramiidide ümber mitusada aadlike mastaba-hauakambrit; aadlikud soovisid saada maetud vaarao lähistele, et jääda temaga ka teispoolsuses sidet hoidma.
Tööjõud ja ehitustehnikad
Varasemad arvamused, mis väitsid, et püramiidide ehitajad olid orjad, on asendunud teaduslike leidudega: suur osa ehitustööst oli korraldatud palkatud ja hooajatöölistest koosnevate meeskondade tööst. Arheoloogilised leiud, nagu töölaagrite jäänused Giza lähedal, toidu- ja põlluharimisvahendite leidud ning töökodade jäljed, näitavad professionaalset, hästi organiseeritud tööjõudu.
Ehitusmeetodite lõplikud detailid on endiselt osaliselt vaidlustatud, kuid tõenäoliselt kasutati kaldejõude, ramp-süsteeme, lihvitud ja sobitatud plokke ning täpset planeerimist, et tagada püramiidi orientatsioon ja stabiilsus. Püramiidid on hästi suunatud kardinaalidele ning mõned uurimused viitavad ka astronoomilistele ja geomeetrilistele arvutustele nende paigutuses.
Kaasaegne uurimine ja säilitamine
Arheoloogia, geofüüsika ja 3D-skaneerimise abil uuritakse püramiidide sisemust ja struktuuri uute meetoditega. Giza püramiidide lähedus Kaile ja linnastumise surve, samuti keskkonnamõjud (erosioon, saaste, turistide koormus) seab säilitustöödele nõudmisi. UNESCO ja Egiptuse ametiasutused töötavad koos, et kaitsta ja uurida seda maailmapärandit.
Püramiidid on nii ajalooliselt kui ka teaduslikult väärtuslikud: nad jutustavad loo tehnilisest oskusest, religioonist ja ühiskonnakorraldusest iidses Egiptuses ning jätkavad inimeste huvi ja imetlust tänapäevalgi.

Vaade Giza püramiididele kompleksist lõuna pool asuvalt platoolt. Paremalt paremalt vasakule on Khufu suur püramiid, Khafre püramiid ja Menkaure püramiid. Kolm väiksemat püramiidi esiplaanil on seotud Menkaure püramiidiga.
Ehituskuupäevad
Vana-Egiptusest on tänapäeval teada umbes kaheksakümmend püramiidi. Neist kolm suurimat ja kõige paremini säilinud ehitati Gizas Vana Kuningriigi ajal. Tuntuim neist püramiididest ehitati vaarao Kufu jaoks. See on tuntud kui "Suur püramiid".
Järgnevas tabelis on esitatud enamiku suuremate püramiidide ehitamise kuupäevad. Iga püramiid on tähistatud vaarao järgi, kes lasi selle ehitada, tema ligikaudse valitsemisaja ja asukoha järgi.
| Püramiid / vaarao | Reign | Väli |
| Djozer | c. 2630 - 2612 eKr. | Saqqara aramida |
| Sneferu (painutatud) | c. 2612 - 2589 eKr. | Dashur |
| Sneferu (punane) | c. 2612 - 2589 eKr. | Dashur |
| Sneferu (hävinud) | c. 2612 - 2589 eKr. | Meidum |
| Khufu | c. 2589 - 2566 eKr. | |
| Djedefre | c. 2566 - 2558 eKr. | Abu Rawash |
| Khafre | c. 2558 - 2532 eKr. | |
| Menkaure | c. 2532 - 2504 eKr. | |
| Sahure | c. 2487 - 2477 eKr. | Abusir |
| Neferirkare Kakai | c. 24 77 - 2467 eKr. | Abusir |
| Nyuserre Ini | c. 24 16 - 2392 eKr. | Abusir |
| Amenemhat I | c. 1991 - 1962 eKr. | Lisht |
| Senusret I | c. 1971 - 1926 eKr. | Lisht |
| Senusret II | c. 1897 - 1878 eKr. | el-Lahun |
| Amenemhat III | c. 1860 - 1814 eKr. | Hawara |
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Egiptuse püramiidid?
V: Egiptuse püramiidid on ühed suurimad ehitised, mis on kunagi ehitatud, ja need on üks tähtsamaid näiteid Vana-Egiptuse tsivilisatsioonist. Enamik neist ehitati Vana ja Keskmise Kuningriigi ajal.
K: Milliseid materjale kasutati nende ehitamiseks?
V: Püramiidid olid enamasti valmistatud lubjakivist. Peamised kihid olid eriti heast valgest lubjakivist valmistatud korpusplokid, mis pandi peaplokkide peale. Iga ümbrisplokk lihviti seejärel nii, et püramiidi välispind oleks sile ja valge. Mõned pealiskivid olid kaetud metalllehtedega.
K: Millal hakati neid ehitama?
V: Vanad egiptlased hakkasid püramiide ehitama vaaraode ja nende kuningannade hauakambriteks juba enne Vana Kuningriigi algust kuni Keskmise Kuningriigi lõpuni.
K: Mis juhtus mõne Giza korpusplokiga?
V: Giza suure püramiidi korpusplokid eemaldati kõik 14. ja 15. sajandil pKr ja neid kasutati Kairo linna ehitamiseks. Mõned neist on endiselt säilinud Khufu's'i kõrval (mis kuulus Khafra'le).
K: Kes oli nendesse püramiididesse maetud?
V: Vaaraod, nende kuningannad ja aadlikud, kes tahtsid, et nad oleksid tema lähedusse maetud, et nad saaksid pärast surma talle lähedal olla, maeti kõik püramiididesse, alates väikestest kuni suurte püramiidideni, nagu Giza Suur püramiid.
Küsimus: Mitu väikest püramiidi ehitati Giza Suure Püramiidi lähedale?
V: Kolm väikest püramiidi, mis ehitati ida pool Khufu kuningannadele, pluss väike satelliitpüramiid, mis võis olla tema ka (vaimu) sümboolne hauakamber.
Otsige