Elektritool on spetsiaalselt ehitatud tool, mida kasutatakse süüdimõistetud kurjategijate hukkamiseks elektrilöögi (tugeva elektrilöögi) abil. See tähendab, et nad tapetakse karistuseks kuriteo eest, milles neid süüdistatakse, tavaliselt mõrva eest.

Elektritool on tugevast puidust tool, millel on elektroodid (mis on sageli elektrivoolu juhtivad metallist esemed), mille abil voolab elektrivool läbi süüdimõistetu keha. Üks elektrood asetatakse süüdimõistetu pähe ja teine süüdimõistetu paremale säärele. Kui lüliti sisse lülitatakse, läbib süüdimõistetu 2000-voldine vool. Vool peab peatama südame löögisageduse, põhjustama teadvusetuse ja põhjustama surma. Mõnikord valmistati tool selle asemele pandud riputuskapi puidust.

Kuidas elektritool töötab

Elektritooli toimimise põhimõte on elektrivoolu läbimine inimese kehast nii, et see häirib närvi- ja südamesüsteeme ning tekitab pöördumatu kahjustuse. Tavapäraselt kinnitatakse kinni tooli ja elektroodid paigutatakse pealaele ning jalale (või mõnikord mõlema jalalaba külge). Sageli kasutatakse niisutatud puhastuselevut (näiteks niiske svamm), et parandada kontakti ja vähendada pindresistentsi.

Elektritooli kasutamisel võivad tekkida tugevad lihaskontraktsioonid, põletushaavad ja sisevigastused. Seetõttu on selle meetodi õiguslik ja meditsiiniline hindamine olnud vastuoluline ning mitmeid kordi on kritiseeritud kui julma või ebainimlikku.

Ajaloone ülevaade

Elektritooli idee tekkis 19. sajandi lõpus, kui elekter muutus laialdaselt kättesaadavaks. Elektritooli väljatöötamisega on tihti seostatud Alfred P. Southwicki ja 1888.‑1900. aastate New Yorgi kohtuid. Esimene ametlik täideviimine elektritooliga Ameerika Ühendriikides toimus 1890. aastal (William Kemmler).

Sel ajal kujunes välja ka kuulus «elektri wars» — tööstuslik ja avalik diskussioon seoses vaidlustega elektritootjate (nt Edison ja Westinghouse) vahel. Edison kasutas avalikke demonstratsioone, et kuvada vahelduvvoolu ohtlikkust ning mõningaid sündmusi tõlgendati kui surveinstrumenti elektritooli propageerimiseks.

Õiguslik ja ühiskondlik kontekst

  • Levinud kasutus: Elektritool oli 20. sajandil üks peamisi surmanuhtluse täideviimise viise mõnes riigis, eriti Ameerika Ühendriikides.
  • Kaasaegne taandumine: Alates teisest poolest 20. sajandist asendati elektritool peamiselt surmanuhtluse täideviimisel vedeliku (letalne süst) abil, kuna seda peeti vähem valulikuks ja juridiliselt vastuvõetavamaks. Tänapäeval on elektritool harvemini kasutusel ja paljud riigid on surmanuhtluse kaotanud.
  • Õiguslikud vaidlused: Elektritooli on õiguslikult vaidlustatud kui võimalik „julm ja ebatavaline karistus”. Mitmed kohtuasjad ja inimõiguste organisatsioonid on juhtinud tähelepanu juhtudele, kus täideviimine oli vigane või põhjustas liigset kannatust.

Probleemid ja vigased täideviimised

On dokumenteeritud mitmeid juhtumeid, kus elektritooliga täideviimine ei olnud kohene või toimus viisil, mis tekitas täheldatavat füüsilist kahjustust (põletused, suitse ning visuaalsete tõendite järgi rasked vigastused). Sellised juhtumid on suurendanud avalikku vastuseisu ning veduritanud õiguslikke ja eetilisi arutelusid surmanuhtluse jätkusuutlikkuse üle.

Mõned tuntud õigusjuhtumid on näidanud, et isegi kui täideviimisel kasutatakse ametlikke protokolle, võivad ilmnenud tehnilised probleemid ja inimlikud eksimused viia ebakindlate tulemusteni.

Rahvusvaheline olukord ja praegune staatus

Tänapäeval ei kasutata elektritooli laialdaselt väljaspool USA-d; paljud riigid on surmanuhtluse täielikult kaotanud või lakanud teatud meetodite kasutamisest. USA-s on mõned osariigid säilitanud elektritooli võimalusena — kas põhimõtteliselt või alternatiivina siis, kui primaarne meetod (nt letalna süst) ei ole kättesaadav või kui kohus/vang valib selle.

Sümboolika ja kultuuriline mõju

Elektritoolist on saanud mõjuvõimas sümbol surmanuhtluse ja karistuse mõtisklustes. Sarnaselt teie tekstis mainitud hüüdnimedele — Old Sparky, Yellow Mama, Gruesome Gertie, Sizzling Sally ja Hot Seat — on enamikul tungival ja iroonilisel kujul. Hukkamist ennast on mõnikord nimetatud ka „välguga ratsutamiseks” või ingliskeelselt „ride the lightning” (mille kaudu termin on jõudnud ka muusikasse ja popkultuuri).

Kokkuvõte

Elektritool on ajalooliselt olnud üks meetod süüdimõistetute hukkamiseks, mis põhineb kõrgepingelisel elektrivoolul keha läbi juhtimisel. Kuigi seda peeti algselt mõnes kontekstis „humanitaarsemaks” kui varasemad meetodid, on praktilised kogemused, tehnilised probleemid ja eetilised kaalutlused viinud laia avaliku debati ning meetodi harvemini kasutamiseni. Tänapäeval on elektritool pigem ajalooline ja vaidlustatud praktika, mille kohta arutatakse nii õiguslikult kui ka inimõiguslikust vaatenurgast.