Mis on elektrooniline tantsumuusika (EDM)? Žanr, stiilid ja ajalugu
Avasta EDM — mis on elektrooniline tantsumuusika: žanrid, stiilid, ajalugu, tehnoloogia, produtsendid ja DJ-d ühes põhjalikus ülevaates.
Elektrooniline tantsumuusika, sageli lihtsustatult EDM, (mõnikord nimetatakse seda ka electronica või dance) on elektroonilise muusika vorm, mis on mõeldud tantsimiseks, sageli ööklubi, diskoteegi või peo raames. Üldiselt loovad elektroonilist tantsumuusikat produtsendid ja heliloojad ning seejärel kasutavad seda eespool nimetatud keskkondades DJ-d ehk diskjocked. Elektroonilisel tantsumuusikal on mitmeid vorme ja stiile. Žanrina on see üldiselt up-tempo muusika, mis on loodud elektroonilise tarkvara ja masinate, näiteks süntesaatorite, trummimasinate, klahvpillide, samplerite, sekventserite ja arvutite abil. Mõnikord kasutatakse terminit "techno" elektroonilise tantsumuusika kirjeldamiseks üldiselt, kuigi see on üldistus, sest techno on EDM-i eristatav alaliik.
Põhijooned ja tootmine
EDM on eelkõige rütmile ja groove’ile keskenduv muusikastiil, mille põhielemendid on tantsitav tempovalik, korduvad fraasid, selge löök ja sageli masinlik heli. Tüüpilised tööriistad ja tehnoloogiad on:
- Süntesaatorid – nii analoog- kui ka digitaal-süntid meloodiate, basside ja efektide loomiseks.
- Trummimasinad – kuulsad mudelid nagu Roland TR-808 ja TR-909 on jätnud tugeva jälje EDM-i kõlasse.
- Samplerid – helikildude korduvkasutuseks ja loominguliste beatide tegemiseks.
- Digitaalsed helitöötlemise tööriistad (DAW) – näiteks Ableton Live, FL Studio, Logic Pro, mis võimaldavad track’e järjestada, mikserdada ja efektida.
- VST- ja plugin-sünte – virtuaalsed instrumendid ja heliefektid, mida kasutatakse laialdaselt tänapäeva produktsioonis.
Peamised alastiilid
EDM hõlmab paljusid alamžanre, millel on oma iseloomulikud rütmid, tempod ja esteetika. Mõned olulised stiilid:
- House – tekkis Chicago’s 1980ndatel; tantsuline, soojema bassi ja nelja-seina rütmiga.
- Techno – pärit Detroiti 1980ndatest; minimalistlik, masinlik ja tihti kõrgendatud tempoga.
- Trance – meloodiarikas, hüpnootiline ja sageli suurte tõusude-langustega (build-up/drop).
- Drum and Bass / Jungle – kiiretempo (umbes 160–180 BPM), keerukad trummimustrid ja tugeva bassiga.
- Dubstep – tekkis 2000ndate alguses Londonis; tuntud sügava bassi ja rütmiliste „wobble“-efektide poolest.
- Electro / Electro House – agressiivsemad sünte ja transiendid, sageli n-ö „drop“-sattumised.
- Trap (EDM-suunas) – hip-hopi rütmide ja EDM-elementide segu, sagedane kasutus festivali-stseenis.
- Future Bass – melodiline, kihiline sünteetiline kõla ja õhkõrnad harmooniad.
Ajaloost lühidalt
EDM ei ilmunud üleöö — see on arenenud mitme kümnendi ja eri kultuuride koosmõjul:
- 1970ndad: Disco ja varane elektroonika panid aluse tantsumuusika klubikultuurile.
- 1980ndad: Chicago house ja Detroit techno kujundasid EDM-i rutiinset, masinlikku kõlapilti; olulised pioneerid on Frankie Knuckles (house) ja Juan Atkins, Derrick May, Kevin Saunderson (techno).
- 1990ndad: Rave-kultuur, trance, jungle ja drum & bass laienesid üle maailma; tekkisid suured alažanrid ja klubisündmused.
- 2000ndad: Elekroonika ja popmuusika sulandumine, remiksid muutusid megahittide allikaks.
- 2010ndad ja hiljem: EDM koges massilist populaarsust globaalselt — suured festivalid (Tomorrowland, Ultra, EDC) ja superstaar-DJ-d tõid žanri mainstream’i. Samuti on toimunud žanrite segunemine ja innovatsioon digitaalsete tööriistadega.
DJ-d, live-esinemine ja remiksikultuur
DJ-d on EDM-i levitamise keskne osa: nad segavad lugusid, loovad ühtse set’i ning haldavad energiat peol. Samuti tegutsevad paljud DJ-d kui produtsendid, kes loovad originaallugusid. Remiksid ja bootleg’id annavad olemasolevatele lugudele uue elu ning koostöö lauljate ja produtsentide vahel on igapäevane.
Kultuur ja sotsiaalne mõju
EDM on loonud iseseisva klubi- ja festivalikultuuri: üritustel on omad rituaalid, visuaalsed efektid ja kogukonnatunne. Mõned võtmeaspektid:
- PLUR-filosoora (Peace, Love, Unity, Respect) on osa rave-kultuuri väärtustest.
- Festivalid ja pikad öised set’id loovad tugeva sotsiaalse kogemuse, kuid nendega kaasnevad ka küsimused turvalisuse, mürataseme ja tarbimise kohta.
- EDM-i kommertsialiseerimine tõi kaasa nii laienemise kui ka kriitika — mõned peavad mõningaid moodsaid trende liiga formuleeritud või ületöödeldud heliks.
Tänapäev ja tulevik
Tänapäeval on EDM mitmekesine: sünnivad uued alamžanrid, tehnoloogia võimaldab koduproduktsiooni ning AI ja uued vahendid mõjutavad heliloome protsesse. Üha enam tehakse hübriid-esinemisi, kus elektroonika sulandub live-instrumentidega. Samuti levib EDM globaalselt, kohandudes kohalike muusikatraditsioonidega.
EDM on dünaamiline ja pidevalt arenev muusikamaailma osa — see ühendab tehnoloogia, loomingulisuse ja publikuga suhtlemise viisi, mis jätkab vormide ja rollide muutmist nii stuudios kui laval.
Ajalugu ja päritolu
Kuna EDM on üsna üldine termin, on tal mitmeid "päritolu" ja tuletisi. Võib öelda, et EDM tuleneb tavalise tantsumuusika ja elektroonilise muusika sulandumisest. Üks märkimisväärne näide on Donna Summeri 1977. aasta singel "I Feel Love", mis ühendas disko elemente elektroonilise muusikaga. See uuenduslik segu aitas käivitada mitmeid peamisi EDM-žanreid, nagu Hi-NRG, Eurodance ja techno. Giorgio Moroder, kes oli selle loo kaasautor ja ka üks selle produtsentidest, lõi lisaks sellele mõned elektroonilise tantsumuusika varaseimad vormid. Elektroonilise muusika mõjutajana on tunnustatud ka Kraftwerki. Kuigi suur osa elektroonilisest tantsumuusikast pärineb diskost, ei ole see nii kogu EDM-i puhul.
Laul, mida on peetud EDMi toomiseks peavoolu popmuusikasse, on Madonna 1998. aasta singel "Ray of Light". Kuigi sellele on omistatud, et see aitas tuua žanri peavoolu, oli elektrooniline tantsumuusika olemas ja nautis populaarsust juba aastaid enne selle singli ilmumist; näiteks house-muusika oli Ameerika Ühendriikides populaarne juba 1990ndate algusest peale (selle populaarsust võib seostada ka teise Madonna singliga, 1990. aasta "Vogue").
Erinevad elektroonilise tantsumuusika vormid
On olemas erinevaid EDMi tüüpe, mis erinevad üksteisest nii stiili kui ka heli poolest. See on nimekiri mõnedest peamistest elektroonilise tantsumuusika žanritest (igal žanril võib lisaks olla veel alamžanre, mida ei ole selles osas liiga üksikasjalikult vaadeldud).
- Italodisko - 1970ndate lõpus alguse saanud Italodisko on EDM-i vorm, mis on pärit diskomuusikast; kuigi see säilitas palju disko peamisi omadusi, kasutas see palju rohkem süntesaatoreid ja trummimasinat, et saavutada futuristlikum kõla.
- Hi-NRG - 1970ndate lõpus alguse saanud Hi-NRG on EDM-i vorm, mis põhineb diskomuusikal, kuid on üldiselt kiirem. See kasutab staccato lööki ja oktaavilisi bassiliinid.
- Garage house - 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses alguse saanud garage house põhineb diskomuusikal, kuid sisaldab ka süntesaatoreid ja trummimasinat. Garage house'ile olid lisaks iseloomulikud klaveririfid, soulilik stiil ja sarnasused gospelmuusikaga.
- Electro - 1980ndate alguses alguse saanud electro on EDM-i vorm, mis kasutab tugevalt trummimasinat ning proovib hiphopi ja funki rütme.
- Freestyle - 1980ndate algusest alates oli freestyle EDM-i vorm, mis sisaldas ladina ja hiphopi mõjutusi ning tempokas meloodiaid.
- Post-disko - 1980ndate alguses alguse saanud post-disko põhineb diskomuusikal, kuid on eksperimentaalsem ja elektroonilisem, asendades disko algsed orkestrid süntesaatorite ja trummimasinatega.
- Elektrooniline kehamuusika (EBM) - 1980ndate alguses alguse saanud EBM segab industriaalmuusika elemente EDMiga.
- House - 1980ndate alguses alguse saanud house-muusika on üldiselt tempokas muusika, mida on tugevalt mõjutanud disko. See kasutab tugevaid kick-beate ja suurt bassiliini, säilitades 4/4 rütmi, mis oli diskos. Teisest küljest on see rohkem beatipõhine ja vähem meloodiline kui disko.
- Techno - 1980ndate keskpaigast alguse saanud techno on EDM-i vorm, mis on üldiselt tempokas, korduv muusika, mis hoiab 4/4 rütmi. See on rütmiline muusika, mis paneb suurt rõhku löökidele ja on tavaliselt instrumentaalne.
- Alternatiivtants - 1980ndate keskpaigast alguse saanud alternatiivtants ühendab endas EDMi elemente alternatiivse rokkmuusika ja New Wave'iga.
- Eurodance - alates 1980ndate lõpust kuni 1990ndate alguseni on eurodance peamiselt Euroopa elektroonilise tantsumuusika vorm, mis hõlmab üldiselt süntesaatorite silmapaistvat kasutamist, eriti seoses riffidega, tugevat bassi ning üldiselt meloodilist kõla.
- Trance - 1990ndate alguses alguse saanud trance on EDM-i vorm, mis on üldiselt up-tempo ja sisaldab süntesaatorite abil loodud korduvaid meloodilisi fraase.
- Intelligentne tantsumuusika (IDM) - 1990ndate alguses alguse saanud IDM-muusika on EDM-i eksperimentaalsem vorm.
- Hardcore techno - 1990ndate alguses alguse saanud hardcore techno on kiire muusika, milles kasutatakse tavaliselt moonutatud, sageli atonaalseid biite.
- Happy hardcore - 1990ndate alguses alguse saanud happy hardcore on üldiselt kiire muusika eufooriliste või õnnelikult kõlavate meloodiatega.
- Trip hop - 1990ndate alguses alguse saanud trip hop on elektroonilise tantsumuusika aeglasem vorm, mis kasutab hiphopi biiti ja millel on üldiselt atmosfääriline, hingestatud heli.
- Drum and bass - 1990ndate alguses alguse saanud drum and bass on EDM-i vorm, mis on tugeva bassiga ja kasutab breakbeate ning aeg-ajalt ka amen breaki.
- Bubblegum dance - 1990ndate keskpaigast alguse saanud bubblegum dance on eurodance'i ja bubblegum-popmuusika sulam, mis säilitab esimese tantsule orienteeritud elektroonilise heli ja segab seda teise rõõmsameelse ja lihtsakoelise iseloomuga.
- Hardstyle - 1990ndate lõpus alguse saanud hardstyle on EDMi vorm, mis sisaldab üldiselt kõva ja tugevat biiti.
- Electroclash - 1990ndate lõpus alguse saanud electroclash on EDM-i vorm, mis laenab elemente 1980ndate süntpopist ja new wave'ist, samuti rokkmuusikast, ning paneb rõhku performance'ile, moele ja stiilile.
- Dubstep - 1990ndate lõpus kuni 2000ndate alguses alguse saanud dubstep on EDM-i vorm, mis sisaldab tugevat bassiliini, wobble-bassi ja tavalisi bassidroppe, loobudes tavaliselt paljude elektrooniliste tantsude traditsioonilisest 4/4 rütmist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on elektrooniline tantsumuusika?
V: Elektrooniline tantsumuusika (EDM) on muusikažanr, mille loomisel kasutatakse elektroonilist tarkvara ja masinaid, nagu süntesaatorid, trummimasinad, klahvpillid, samplerid, sekventserid ja arvutid. See on mõeldud tantsimiseks ööklubides, diskoteekides või pidudel.
K: Kes loob elektroonilist tantsumuusikat?
V: Elektroonilist tantsumuusikat loovad produtsendid ja heliloojad, kes kasutavad muusika loomiseks elektroonilist tarkvara ja masinaid.
K: Mis on DJ-d ja kuidas nad on seotud elektroonilise tantsumuusikaga?
V: DJ-d ehk diskorid on inimesed, kes mängivad elektroonilist tantsumuusikat ööklubides, diskoteekides või pidudel. Nad kasutavad produtsentide ja heliloojate loodud muusikat ning segavad seda reaalajas kokku, et luua sujuv tantsuelamus.
K: Milliseid instrumente kasutatakse elektroonilise tantsumuusika loomiseks?
V: Elektroonilise tantsumuusika loomisel kasutatakse elektroonilist tarkvara ja masinaid, nagu süntesaatorid, trummimasinad, klahvpillid, samplerid, sekventserid ja arvutid.
K: Millistes keskkondades elektroonilist tantsumuusikat tavaliselt mängitakse?
V: Elektrooniline tantsumuusika on mõeldud tantsimiseks ja seda mängitakse tavaliselt ööklubides, diskoteekides või pidudel.
K: Kas techno on sama mis elektrooniline tantsumuusika?
V: Techno on elektroonilise tantsumuusika alaliik, kuid terminit "techno" ei ole õige kasutada kogu elektroonilise tantsumuusika kirjeldamiseks, kuna see on üldistav.
K: Miks kasutatakse mõnikord terminit "techno" elektroonilise tantsumuusika kirjeldamiseks?
V: Mõnikord kasutatakse terminit "techno" elektroonilise tantsumuusika kirjeldamiseks, sest see on EDMi eristatav alaliik. Kuid osaliselt on see grammatiliselt techno viga, kuna techno echn osa näeb välja sarnaselt tähtedega edm.
Otsige