Tantsumuusika – määratlus, ajalugu ja peamised žanrid

Tantsumuusika on muusika, mis on loodud tantsimiseks. Laiemas tähenduses võib tantsumuusikaks nimetada väga suurt hulka muusikat, isegi kui see pole otseselt tantsuks kirjutatud. Tantsumuusika juured kattuvad tihedalt nii tantsu kui ka muusika ajalooga ja selle arengut on mõjutanud ühiskondlikud, kultuurilised ja tehnoloogilised muutused.

Varajane ajalugu

Tantsumuusika oli tõenäoliselt üks esimestest muusika vormidest, mis inimkonnas tekkis. Tuhandeid aastaid tagasi avastati rõõmu rütmist – näiteks pulkade või käte löömisega tekitatud helidest – ja need helid kaasnesid sageli tantsiga. Sellises algupärases vormis olid rütm ja liikumine lahutamatud.

Me teame, et vanad kreeklased tantsisid muusika järgi, kuigi alles vähesed jäädvustatud allikad annavad täpse pildi sellest, milline see muusika täpselt oli. Samas on arheoloogilised ja kirjanduslikud rekordid näidanud, et rituaalidel, pidustustel ja sõjapidamisel oli tantsu ja muusika kombineerimisel tähtis roll.

Keskaja ja renessanss

Pimedal keskajal (enne keskaega) oli tantsimine rahva hulgas väga levinud tegevus. Samas pidas Kristlik kirik tihti tantsu ja lõbu kahtlaseks ning sidus need mõnes kontekstis pattulikkusega või isegi kuradi tööga. Sellest tulenevalt suhtuti mõnikord ka muusikainstrumentidesse reserveeritult, kuna instrumente kasutati tantsu saatmiseks.

Varaseim lääne tantsumuusika, mida on päriselt edasi antud, sisaldab keskaegseid tantsuvorme nagu karool ja estampie. Selle perioodi heliloojate ja muusikute tööd hakkasid tallenduma noodile, mistõttu tekkis vajadus rütmi ja meetri kindlaks määramiseks. Selleks loodi taktimõõdud — muusika jagati taktideks, kus igas taktis oli teatud arv lööke. See eristus kirikumuusikast, mis tihti õhuliselt ja vabalt lauldud meloodiatele põhines (lauldud viisid).

Barokk ja tantsusviidid

Barokiajastul kasutasid paljud heliloojad tantsurütme oma kompositsioonides. Näiteks Johann Sebastian Bach koostas sviite, mis olid sageli kogumikud erinevatest tantsudest. Sviitide tuntuimad lood olid allemande, courante, sarabande, menuett ja gigue. Kuigi paljud barokkheliloojad ei kirjutanud tantsu otse laval tantsimiseks, on suur osa nende muusikast tugevalt mõjutatud tantsurütmidest — näiteks Bachi Matteuse passiooni suur avakoor kasutab sicilienne'i-laadset rütmi.

Klassika ja romantika

Klassikalise muusika perioodil (18. sajandi lõpp–19. sajandi algus) sisaldasid vormid nagu sümfooniad ja keelpillikvartetid tavaliselt mitmeosalist ülesehitust, kus kolmas osa oli sageli menuett või scherzo — vorm, mis oli küll tantsu päritoluga, kuid sageli mitte ette nähtud tõeliseks tantsimiseks. Suured heliloojad nagu Mozart ja Schubert kirjutasid ka palju muusikat, mis oli mõeldud tantsuks või kergeks meelelahutuseks, mis oli oma aja populaarne kuuldematerjal.

Romantika ajastul muutus eriti populaarseks valss. Paljud valsid olid mõeldud tõeliseks tantsimiseks, samas kirjutasid heliloojad ka klaveripalasid, mida nimetati „valssideks“, kuid mis olid pigem kuulamiseks. Chopin on tuntud klaveriteoste poolest, mille nimetused ja atmosfäärid põhinesid erinevatel tantsuvormidel: valss, polonees, mazurka jm. Sama perioodi ooperi- ja balletimuusika sisaldas palju tantsuosi, eriti prantsuse ooperitraditsioonis.

20. sajand ja kaasaeg

20. sajandil hakati „tantsumuusika“ all sageli mõtlema neid lugusid, mida esitavad tantsubändid või orkestrid. 1950.–60. aastatel arenesid sellised stiilid nagu rock'n'roll, mis mängis suurt rolli kaasaegse tantsukultuuri kujunemisel. Edasi tekkisid ja laienesid palju teised žanrid ja alamžanrid ning tantsumuusika muutus mitmekesisemaks ja globaalsemaks.

Tänapäeval hõlmab populaarne tantsumuusika väga erinevaid stiile — alates hiphop kultuurist kuni Ladina-Ameerika rütmideni. Hispaania ja Ladina-Ameerika tantsud nagu samba, tango ja cha cha cha cha on levinud üle maailma ning mõjutanud pop- ja tantsukultuuri laiemalt.

20. sajandi lõpul ning 21. sajandi alguses sündis ja kasvas kiiresti tantsumuusika uus vorm — elektrooniline tantsumuusika (EDM). See on peamiselt elektrooniline muusika, mis on loodud spetsiaalselt tantsimiseks ööklubides, diskoteekides ja festivalidel. EDM-i alamžanrid hõlmavad muu hulgas post-disko, techno, house ja trance, igaühel oma stiililised eripärad rütmi, tempode ja heliülemiste poolest.

Tantsumuusika peamised tunnused

• Rütm — tantsumuusika keskne komponent; selge ja korduv rütm aitab tantsijal hoida sammu ja tunnetada lööki.
• Tempo — erinevad tantsud eelistavad erinevaid temposid (nt valss umbes 60–80 taktiminutit, techno sageli 120–140 BPM).
• Struktuur — paljud tantsulood järgivad korduvat vormi (sissejuhatus, tantsuosa, vaheosa, korduvalt), mis lihtsustab liikumist ja koreograafiat.
• Kõla ja instrumentatsioon — traditsioonilistes tantsudes domineerisid akustilised instrumendid; kaasaegses tantsumuusikas mängivad suurt rolli sünteesijad, trummimasinad ja digitaalsed efektid.
• Sotsiaalne funktsioon — tantsumuusika loob ruumi koosviibimiseks, rituaalideks, meelelahutuseks ja eneseväljenduseks, olles sageli aja- ja kultuuriloo peegliks.

Peamised žanrid ja stiilid lühidalt

• Rahvamuusika ja folk — traditsioonilised tantsud ja rütmid erinevatest kultuuridest.
• Klassisatsiooniline tantsumuusika — barokk- ja klassikaperioodi tantsulood ja sviidid.
• Ballroom (sõitvatest ballidest pärinevad tantsud) — valss, tango, foxtrot, quickstep jmt.
• Pop- ja rock-tantsumuusika — laiem kommertslik tantsumuusika alates 20. sajandi keskpaigast.
• Ladina rütmid — salsa, samba, cha-cha, rumba jm, mis on mõeldud nii sotsiaalseteks kui ka lavalisteks tantsudeks.
• Elektrooniline tantsumuusika (EDM) — house, techno, trance, dubstep ja mitmed teised tänapäeva klubikultuuri žanrid.

Mida tantsumuusika annab ühiskonnale?

Tantsumuusika on olnud ja on jätkuvalt oluline sotsiaalne liim: see ühendab inimesi, edendab liikumist ja füüsilist eneseväljendust ning peegeldab suhteid ja meeleolusid. Lisaks mõjutab see moe- ja meelelahutustööstust, tantsustiile, ööelu ning isegi poliitilist ja ühiskondlikku kultuuri.

Kokkuvõttes on tantsumuusika mitmekesine ja pidevas arengus: see kannab endas ajaloolisi kihte ning kohandub uute tehnoloogiate ja maitse üleilmastumisega. Olgu tegemist rituaalse trummirütmi, barokksätte, ballisaali valsi või kaasaegse EDM-biidi — tantsumuusika kutsub liikumisele ja ühendab inimesi üle kultuuriliste piiride.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tantsumuusika?

K: Kui kaugele ulatub tantsumuusika ajalugu?

K: Mida arvas kristlik kirik tantsimisest?

K: Millised on mõned näited varasest lääne tantsumuusikast?

K: Kuidas kirjutasid heliloojad sel perioodil oma teoseid üles?

Küsimus: Millised tantsud muutusid romantika ajal populaarseks?

Otsing