Das Lied der Deutschen ("Saksa rahva laul"), tuntud ka kui Deutschlandlied ("Saksamaa laul"), on Joseph Haydni ja Hoffmann von Fallerslebeni kirjutatud laul. Osa sellest laulust on Saksamaa rahvushümn (Saksa hümn).

Selle laulu rida "Einigkeit und Recht und Freiheit" ("Ühtsus ja õigus ja vabadus") on Saksamaa moto.

Ajalugu lühidalt

Meloodia loodi 1797 Austria helilooja Joseph Haydni jaoks kuulsaks saanud lauluna „Gott erhalte Franz den Kaiser“ (kõnekeeles keisri laul), mis oli pühendatud Habsburgide keisrile. Hiljem, 1841, kirjutas saksa luuletaja August Heinrich Hoffmann von Fallersleben Heligolandil viibides sõnad, millest sündis Das Lied der Deutschen. See tekst püüdis väljendada tol ajal levinud soovi sakslaste poliitiliseks ühtesulamiseks.

Autorid ja päritolu

  • Meloodia: Joseph Haydn, 1797. Algne meloodia oli keisri- ja patriootilise laulu osa Austria keisririigi tarbeks.
  • Sõnad: Hoffmann von Fallersleben, 1841. Tema luuletus rõhutas ühtsust, õigsust ja vabadust ning kutsus saksa rahvaid üles piirkondlike piiride kohal ühtsust väärtustama.

Tähendus ja tekst

Hoffmanni tekst koosneb kolmest salmist. Esimene salm („Deutschland, Deutschland über alles…“) oli algselt mõeldud rõhutamaks saksa rahvuslikku ühtsust kohalike või piirkondlike lojaalsuste asemel, mitte ekspansionistliku vägivalla üleskutsena. Kuid 20. sajandil hakati seda esimest salmi seostama saksa rahvusliku üleoleku ja natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga, mis tekitas laialdast vastumeelsust selle salmi publikus kasutamise suhtes pärast Teist maailmasõda.

Kolmas salm („Einigkeit und Recht und Freiheit…“) rõhutab väärtusi, mis sobivad demokraatilise ja õigusriikliku riigikorra põhimõtetega: ühtsus, õigus ning vabadus. Just seetõttu hakati pärast sõda sakslaste ametlikul tasandil eelistama ja kasutama eelkõige seda salmi.

Pärast Teist maailmasõda ja tänapäev

  • Pärast 1945. aastat, seoses natside kuritegude ja sõjaõigustamatusega, vähenes esimese salmi kasutamine ja see jäi avalikkuses tabu objektiks.
  • Alates 1952. aastast valitsuse ja presidendi tasandil võeti üldiselt kasutusele ainult kolmas salm ametlikel sündmustel ja riiklike tseremooniate ajal.
  • Pärast Saksa taasühinemist 1990. aastal jätkati kolmanda salmi kasutamist ning see on tänapäeval Saksamaa riigihümni osaks ja ametlikuks esitusevormiks; Saksamaa põhiseaduses (Grundgesetz) ei ole hümni täpselt sätestatud, kuid riigijuhtide ning valitsuse tava kinnitas kolmanda salmi staatuse.

Struktuur ja levinud arusaamad

Algne tekst: laul sisaldab kolme salmi. Tänapäeval kasutatakse ametlikult vaid kolmandat salmi, sest see kajastab demokraatlikke väärtusi. Esimene salm on ajalooliselt vastuoluline, teine salm sisaldab ka ajastule iseloomulikke mõtteid, mis on vähem kasutusel.

Kontroversid

Laulu esimese salmi sidumine natsionaalsusega tegi selle pärast II maailmasõda tabu ning mitmed avalikkuse etteasted ja spordiüritused vältisid kogu laulu üheskoos laulmist. Kolmanda salmi valik hümnina on osa sakslaste pingutustest distantseeruda sõjajärgsetest militaristlikest ja imperialistlikest interpretatsioonidest ning rõhutada demokraatia ja õigusriigi väärtusi.

Tähtis tsitaat

"Einigkeit und Recht und Freiheit" — see lühike fraas on muutunud üheks tuntumaks väljendiks, mis iseloomustab Saksamaa ametlikult väärtustatud põhimõtteid: ühtsus (sotsiaalne ja poliitiline kokkuklapp), õigus (õigussüsteemi ülimuslikkus) ja vabadus (kodanike vabadused ja inimõigused).

Kokkuvõte

Das Lied der Deutschen pärineb 19. sajandi keskel kirjutatud tekstist ja 18. sajandi lõpu Haydni meloodiast. Kuigi laulu ajalugu ja osa teksti on vastuolus 20. sajandi kurbade sündmustega, on tänapäeval kasutusel peamiselt kolmas salm, mis rõhutab demokraatlikke väärtusi ning on Saksamaa ametlikus ja avalikus ruumis laialdaselt aktsepteeritud.