Helgoland — Saksa saarterühm Põhjameres: asukoht, ajalugu, faktid
Helgoland (/ˈhɛlɪɡoʊlænd/; saksa keeles Helgoland [ˈhɛlɡolant]) on väike Saksa saarterühm Põhjameres. Helgoland koosneb kahest põhisaarest — kõrgemast kaljulisest saarest, mida tavaliselt nimetatakse lihtsalt Helgolandiks, ja madalamast liivaranniku- ja düünisaarest nimega Düne. Põhisaarel on tuntud punane liivakivi ja silmapaistev meresammas „Lange Anna”.
Seda on kontrollinud Taani ja aastatel 1807–1890 britid. Saartel elab 1650 elanikku. Nad on ainsad Saksamaa saared, mis ei asu mandri lähedal ja asuvad umbes kahe tunni sõiduaja kaugusel Cuxhavenist Elbe jõe suudmes.
Asukoht ja geograafia
Helgoland paikneb Põhjameres mandri rannikust eemal, avamere tingimustes. Põhisaare kaljuline siluett ja punakas liivakivi on piirkonna tunnusmärk. Düne on madalam ja liivane, seal asuvad laialdased rannad ja platsid haide ning haimakade rahulikuks puhkealaks. Mereline asukoht mõjutab tugevalt ilmaolusid — tuuline ja muutliku ilmaga saarestik on tugeva merekliimaga.
Ajalugu lühidalt
Helgolandil on pikk ajalugu, mis hõlmab kontrolli vaheldumist erinevate võimude vahel. Saart kasutasid juba varasematel sajanditel kalurid ja meresõitjad. 19. sajandi lõpus andsid britid saare Saksamaale üle 1890. aasta lepinguga (Helgolandi–Zanzibar'i leping), mille järel Helgoland sai tähtsaks mereväe baasiks. Kahe maailmasõja ajal oli saar strateegiliselt oluline ja kannatas pommitamiste all; eriti pärast Teist maailmasõda kasutasid britid Helgolandi pommirajana, kuni 1952. aastal lubati see taas tsiviilhasustuseks.
Elanikkond ja keel
Helgolandi elanikud on peamiselt saksa rahvusest. Saarte rahvakeel on saksa keel, kuid kohalikus kasutuses on ka oma murre (Helgoländer Plat) ja varasemad inglise- ja taani mõjutused on ajalooliselt tuntavad. Populatsiooni suurus on väike — umbes 1650 inimest — ja elu saarerahva hulgas on tihedalt seotud kalanduse, turismi ning merendusega.
Majandus ja turism
- Peamine majandussektor on turism: külastajaid meelitavad eriline loodus, jalutuskäigud kaljupinnal, rannad Düne saarel ja maksuvabad (duty-free) ostuvõimalused.
- Kalandus ja merendusega seotud tegevused on olulised kohaliku elatise allikad.
- Saarel tegutsevad ka teadus- ja keskkonnaorganisatsioonid, kes uurivad merelisi ökosüsteeme, linnustikku ja kliimamuutuste mõju.
Loodus ja elusloodus
Helgolandi piirkond on rikas mereelustiku ja rändlindude elupaikade poolest. Põhisaare kaljud on olulised pesitsusalad paljudele merelindudele. Düne on tuntud oma haide- ja hallhülgete kolooniate poolest. Geoloogiliselt on Helgoland huvipakkuv punase liivakivi ja meresammaste tõttu.
Transport ja ligipääs
Helgolandile pääseb peamiselt laevaga suurematest sadamalinnadest. Laevareis Cuxhavenist võtab tavaliselt ligikaudu kaks tundi (sõltuvalt ilmast ja laevatüübist). Lisaks toimuvad ühendused teistest sadamatest ning hooajal on võimalik ka lennu- või helikopteriliiklus. Saarel on liiklus piiratud — isiklikud autod ei ole tavapärane liiklusvahend, mis aitab säilitada rahulikku ja keskkonnasõbralikku atmosfääri.
Praktiline teave külastajale
- Ilm võib kiiresti muutuda — kaasa võtta tuule- ja vihmakindel riietus.
- Populaarne külastusaeg on suveperiood, kuid ka kevadel ja sügisel on lindude rände jälgimiseks sobiv aeg.
- Tähelepanu maksu- ja tollireeglitele: Helgoland on maksuvaba ala, mis võimaldab mõningaid maksuvabadoste.
- Keskkonna- ja looduskaitse reegleid tuleks järgida: pesemise, haide-ala ning linnualade läheduses käitumine on reguleeritud.
Helgoland on eriline kooslus looduslikest vaatamisväärsustest, ajaloost ja merendustraditsioonidest. See pakub külastajatele unikaalset kontrasti avamerega ja võimalust näha Põhjameres haruldasi loodusnähtusi.
Geograafia
Helgoland asub 70 km (44 miili) kaugusel Saksamaa rannajoonest ja koosneb tegelikult kahest saarest: asustatud kolmnurkse kujuga 1 km² suurune põhisaar (saksa keeles Hauptinsel) läänes ja Düne saar (helgolandi keeles de Halem) idas.
Düne on kahest saarest väiksem (0,7 km²). See on ka madalam, ümbritsetud liivarandadega ja saarel ei ela aastaringselt kedagi.
Kui inimesed räägivad "Helgolandist", tähendavad nad sageli ainult Hauptinsel'i.
Vaade linnulennult, Helgoland, Saksamaa
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Heligoland?
V: Helgoland asub Põhjameres ja on väike saarerühm, mis kuulub Saksamaale.
K: Kui suur on Helgolandi rahvaarv?
V: Saartel elab 1650 inimest.
K: Millised riigid on varem Helgolandi kontrolli all olnud?
V: Helgolandit on kontrollinud Taani, samuti Briti saared aastatel 1807-1890.
K: Kui kaugel on Helgoland Cuxhavenist?
V: Helgoland on Cuxhavenist, mis asub Elbe jõe suudmes, umbes kahe tunni kaugusel.
K: Kas Helgoland on Saksamaa mandriosa lähedal?
V: Ei, Helgoland ei asu Saksamaa mandriosa lähedal ja on tegelikult ainus Saksamaa saartest, mis asub mandriosast eemal.
K: Mis keelt räägitakse Helgolandil?
V: Tõenäoliselt räägib enamik Helgolandi elanikest saksa keelt, kuna tegemist on Saksa territooriumiga.
K: Milline on kliima Helgolandil?
V: Tekstis ei ole teavet Helgolandi kliima kohta.
