Polonees: Poola rahvatants ja muusikavorm — ajalugu, rütm, Chopin

Polonees: avasta Poola rahvatantsu ja muusikavormi ajalugu, iseloomulik 3/4 rütm ning Chopini kuulsad klaveripoloneesid — traditsioonist romantikani.

Ajalugu ja sotsiaalne taust

Polonaise on traditsiooniline poola tants ja samanimeline muusikavorm. Alguse sai ta rahvatantsuna, kuid tõusis kiiresti populaarsuse tippu ka aadli ja kõrgema ühiskonna seas. Aristokraatia õukondades mängiti sageli poloneese galeriist, samal ajal kui külalised vastuvõtusaalides tantsisid — tants oli nii sotsiaalne kui esinduslik element.

Rütm ja iseloomulik vorm

Rütm: polonees on kirjutatud 3/4 taktis ja selle juures on tavaline rõhutada iga takti esimest lööki. Tuntud „poloneesi-rütm“ tähendab lühikest domineerivat motiivi, millele järgneb kaks vähem rõhutatud lööki; see loob piduliku, sammulise ja veidi processiooniliku tunde. Tempo võib varieeruda alates mõõduka marssiva liikumise kuni laiemalt maestoso esituse poole — üldine mulje on väärikas ja stabiilne, mitte väga kiire.

Vorm: paljud instrumentaalsed poloneesid järgnevad ternaarsele musterile (A–B–A), mida mõnikord kutsutakse ka kolmikvormiks (lauluvormiks, menüüdi ja triosüsteemiks). Esimesed ja kolmandad A-osad on muusikaliselt sarnased või identsed, B-osa (trio) pakub kontrasti nii meloodia, harmoonia kui ka dünaamika poolest.

Polonees klaverimuusikas ja Chopin

Polonees võeti laialdaselt kasutusse ka klassikalises repertuaaris. Heliloojad hakkasid kirjutama poloneese süstemaatiliselt klaverile ja orkestrile. Varasematest näidetest leidub poloneese teoste hulgas ka need, mille on kirjutanud Bach, Händel ja François Couperin.

Kuid 19. sajandil sai poloneesile uue rahvusliku ja kunstilise tähenduse Frédéric Chopini teoste kaudu. 19. sajandil kirjutas Chopin mitu virtuoosset ja emotsionaalselt sügavat poloneesi klaverile, mis aitasid kujundada poloneesi kui Poola rahvusliku eneseväljenduse sümbolit. Tema poloneesid on sageli tehniliselt keerukad ja väljendusrikkad; tuntumate hulka kuuluvad näiteks Op. 40 „Military“ ja kuulus Polonaise as-duuris, op. 53 („Heroic“), mille esitamine nõuab nii tehnilist meisterlikkust kui ka suurejoonelist interpreteerimist. Paljud neist on väga raskesti mängitavad, eriti kuulus Polonaise as-duuris op. 53.

Polonees teistes riikides ja laadimuusika kontekst

Euroopas muutus Poola kultuur 19. sajandi esimesel poolel laialdaselt tuntuks ja nii levis ka poloneesi-specifiline kõla väljaspool Poolat. 1830. aastate poliitilised sündmused ja rahvuslikud liikumised andsid poloneesile lisakihi tähendust — see sai tihti rahvusliku uhkuse ja nostalgilise meeleolu kandjaks. .

Mitmed teised heliloojad kasutasid poloneesi vormi või rütmilist liikumist, et lisada teostele poolapärast või pidulikku atmosfääri. Nii on poloneesia-stiilis tükke leiduv muusikas laialdaselt, alates barokiajast kuni romantikani.

Venemaa ja teised heliloojad

Venemaa heliloojad on sageli kasutanud poloneesi motiivi, et luua poolapärast meeleolu või pidulikku stseeni. Näiteks Tšaikovski kasutas poloneesi elemente oma balletis "Uinuv kaunitar" ja ooperis "Eugene Onegin", kus poloneesid toimivad teatrilises kontekstis rahvuse- või olukorra kirjeldajana..

Esitamispraktika ja tähendus tänapäeval

• Esitusstiil: polonees esitatakse tavaliselt väärikalt ja mõõdukalt, rõhutades takti esimest lööki; liigset vibratot või ülevoolavat tempi tuleks vältida, et säilitada tantsuline alustunne.
• Dünaamika ja fraas: kuigi pulse peab jääma kindlaks, võimaldab interpreteerimine dünaamilist kontrasti B-osasel ja soliidi viiside kasutamisel.
• Tähendus: polonees on säilitanud oma koha nii tantsukultuuris kui ka kontserdisaalis — see on nii piduliku rongkäigu muusika kui ka romantilise ja rahvusliku eneseväljenduse vorm.

Kuulsad poloneesid lühiloetelus

• Chopini poloneesid: Op. 26, Op. 40 (sh „Military“), Op. 53 („Heroic“) — tehniliselt nõudlikud ja emotsionaalsed teosed.
• Poloneesid baroki ja klassika ajast: tööd Bachilt, Händelilt ja François Couperinilt.
• Orkestraalsed ja teatrilised poloneesid: Tšaikovski poloneesid ballettides ja ooperites.

Poloneesi kui tantsu ja muusikavormi mitmekülgne pärand jätkab mõjutamist nii esituspraktikas, pedagoogikas kui ka rahvuslikus kultuurilised tähenduses — see on korraga ajalooline rahvatants, pidulik marss ja kontserdisaali virtuoosne žanr.

Küsimused ja vastused

K: Mis on polonees?

K: Kuidas järgib poloneesi muusika tavaliselt?

Küsimus: Kus oli 19. sajandil poola kultuur populaarne?

K: Kes kirjutasid sel ajavahemikul kuulsaid poloneesi klaverile?

K: Kui raske on neid palasid mängida?

K: Millised teised heliloojad on kirjutanud poloneesid, et anda poolakat atmosfääri?

Otsing