Powderfinger oli rokkbänd Brisbanest, Austraaliast. Bänd alustas 1989. aastal. Powderfingeril oli viis liiget; Bernard Fanning (laulab, mängib kitarri), Darren Middleton (mängib kitarri), Ian Haug (mängib kitarri), John Collins (mängib basskitarri) ja Jon Coghill (mängib trumme).

Pärast mõningaid laiendatud plaate (EP-d), mis müüsid üsna hästi, ja ühe täispika albumi tegemist sai Powderfinger Austraalias populaarseks oma teise albumiga Double Allergic. Nende kolmas album Internationalist oli veelgi populaarsem ja tegi neist kuulsusi. Seda müüdi üle 350 000 eksemplari. Odyssey Number Five oli nende neljas album ja see ilmus 2000. aastal. See on nende kõige kuulsam album; seda müüdi välismaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Powderfingeri kaks järgmist albumit ei olnud nii populaarsed kui varasemad, kuid jõudsid siiski Austraalia plaadifirma ARIA (Australian Recording Industry Association) edetabelis esikohale.

Ajalugu ja areng

Powderfinger moodustus 1989. aastal Brisbanes ja tegutses aktiivselt läbi 1990ndate ja 2000ndate alguse. Algusfaasis andsid nad välja mitu EP-d ja esinesid tihedalt Austraalia klubikolletel, kuni jõudsid stuudiorekorditeni. Nende esimene täispikk plaat oli 1994. aasta Parables for Wooden Ears, mis andis aluse edasisele arengule, kuid suurem läbimurre toimus alles albumitega Double Allergic (1996) ja Internationalist (1998).

Albumid ja esiletõstetud lood

  • Parables for Wooden Ears (1994) — debüütalbum, mis tutvustas bändi stiili laiemale publikule.
  • Double Allergic (1996) — album, mis tõi bändile suurema tuntuse Austraalias.
  • Internationalist (1998) — jätkas edu ja suurendas nende mainet nii kriitikute kui publiku seas.
  • Odyssey Number Five (2000) — nende tuntumaid väljaandeid; sellelt albumilt pärinevad lood, mis aitasid neil kasvada rahvusvaheliselt tuntuks.
  • Vulture Street (2003) — julgem, raskema kõlaga album, millele järgnes mitmeid kuulsamaid kontsertsaate.
  • Dream Days at the Hotel Existence (2007) — jätkas bändi populaarsust 2000ndate keskpaigas.

Paljud nende singlid said laialdast raadioesitust ja mitmed lood peetakse tänini Austraalia rokilugude hulka. Albumite stiil ulatus alternatiivrokkist ja post-grunge’ist kuni meloodilise ja anthemseni, kus esile tõusid Bernard Fanningu hääleemotsioonid ja bändi kitarrikõla.

Edetabelid, auhinnad ja lahkumine

Powderfinger saavutas mitmel korral kõrgeid kohti Austraalia edetabelites ning pälvis mitmeid auhindu ja nominatsioone, sealhulgas ARIA auhindu. 2000ndate algusest olid nad üks Austraalia edukamaid rokkansambleid. Pärast pikka perioodi aktiivset stuudio- ja kontserttegevust kuulutas bänd 2010. aastal laialisaatvuse ja andis oma viimased avalikud etteasted, pärast mida liikmed tegid erinevaid sooloprojekte.

Liikmete tegevus pärast Powderfingerit

Peaesineja Bernard Fanning on jätkanud soolokarjääriga ning avaldanud sooloalbumeid ja esinenud regulaarselt. Ka teised liikmed on tegutsenud muusikat tehes, produtsendina või erinevates projektides. Powderfingeri looming on jäänud osa Austraalia roki muistist ja nende lood kõlavad endiselt raadios ning kontsertidel.

Mõju ja pärand

Powderfingerit peetakse üheks olulisemaks Ausraalia rokkbändiks oma ajastul: nad aitasid tõsta kohaliku alternatiivroki profiili, mõjutasid paljusid nooremaid ansambleid ja jätsid maha mitmeid tuntud laule ja albumid, mis on jätkuvalt osa Austraalia popkultuurist. Nende läbimurre 1990ndate lõpus ja edu 2000ndate alguses on tihti välja toodud näiteks sellest, kuidas Austraalia bändid võivad leida kuulajaid ka väljaspool kodumaad.