Neil Percival Young (sündinud 12. novembril 1945) on Kanada-Ameerika muusik, laulja-laulukirjutaja ja plaadiprodutsent. Ta on tuntud nii akustiliste kantri- ja folgilugude kui ka kõlava, sageli rämeda rokkhääle ja -kitarristi poolest. Mõnikord kutsutakse teda grunge'i ristivanemaks, sest mõnede tema laulude ja kitarristiili otsene, emotsionaalne kõla mõjutas 1990. aastate alguses populaarseks saanud grunge-muusikat. Paljudel tema lauludel on poliitiline, sotsiaalne või väga isiklik sõnum. Ta on olnud tähtis liige ansamblites Buffalo Springfield ja Crosby, Stills, Nash & Young, samuti regulaarselt koostöös bändiga Crazy Horse.

Muusikaline karjäär ja stiil

Young on oma pika karjääri jooksul katsetanud väga erinevate muusikastiilidega — akustilisest folksongist ja kantrist jõulise, sageli mürase rokkini ning ka elektrooniliste ja eksperimentaalsete helidega. Tema kitarrimäng ja tundeline vokaal on temast teinud eristuva looja. Tuntud on tema harmoonika kasutus ja võime liituda intiimsete akustiliste ballaadide ning raevukate, pikalt kestevate kitarrisoolodega rock-palamitega.

Tuntumad laulud ja albumid

Mõned tema tuntuimad lood on "Heart of Gold", "Helpless", "After the Gold Rush", "Rockin' in the Free World", "Cinnamon Girl", "Southern Man" ja "Like a Hurricane".

Olulised albumid, mis on mõjutanud tema mainet ja muusikalist arengut, on näiteks:

  • Everybody Knows This Is Nowhere (1969) — koos Crazy Horse'iga, sisaldab "Cinnamon Girl" ja "Down by the River".
  • After the Gold Rush (1970) — tuntud ja mõtisklev album, millest pärinevad mitmed klassikud.
  • Harvest (1972) — kommertsedu, sisaldab "Heart of Gold".
  • Tonight's the Night, On the Beach, Zuma ja Rust Never Sleeps — erinevad etapid tema loomingus, mis näitavad nii akustilist tundlikkust kui ka elektrilist agressiivsust.
  • Freedom (1989) — sisaldab "Rockin' in the Free World", mis sai 1980ndate lõpuaasta protesti- ja rokkihümniks.

Kohtuasjad ja eksperimendid

Young on olnud väga viljakas ja katsetav artist — mitte kõik tema plaadid ei olnud kommertsedukad ega meeldinud plaadifirmadele. 1980. aastate alguses kaevati ta Geffen Records poolt kohtusse, sest plaadifirma väitis, et ta teeb tahtlikult plaate, mis ei müü hästi. Kohtuvaidlus lõppes Youngi kasuks. Samal perioodil valmistas ta muusikalisi eksperimente (nt elektroonilised elemendid albumil "Trans"), samuti lauldi rahvalikke ja kantrilikke palasid — kõik see andis tema loomingule ebaühtlase, kuid huvitava näo.

Poliitika, ühiskondlik tegevus ja mõju

Paljud Youngi laulud kannavad tugevat sotsiaalset ja poliitilist laadi. Näiteks "Southern Man" ja "Alabama" kritiseerisid rassismiga seotud probleeme — mõlema looga seoses tekkis avalik vastukaja ja nendele vastati ka teistes lugudes (kuulsaima näitena Lynyrd Skynyrdi "Sweet Home Alabama"). Young on osalenud heategevuslikel algatustel ning olnud tuntud looduskaitse ja talupidajate toetajana; ta oli üks Farm Aid'i asutajatest, mis sündis 1980ndatel USA põllumajandust toetama.

Arhiivid, helikvaliteet ja uuem töö

Neil Young on pühendunud helikvaliteedile: ta on järjepidevalt töötanud salvestuse ja restaureerimisega, välja andes arhiivi- ja taastatud materjale ning lükates ette tipptasemel heli(ed) formaate (nt Pono-projekt). Ta on ka väga produktiivne artist — avaldanud kümneid albumeid ja rohkelt kontsertsalvestisi läbi aastakümnete.

Tunnustus

  • Young on mõjutanud mitut põlvkonda muusikuid ning teda peetakse üheks olulisemaks rock- ja laulukirjutajaks oma ajastul.
  • Ta on kantud Rock and Roll Hall of Fame'i rohkem kui ühe korra — nii sooloartistina kui ka ansambliliikmena.

Neil Young jääb tuntuks oma võime poolest ühendada intiimseid, tundelisi laule ja tuliseid, konfliktseid rokkteoseid, samuti oma ausa ja sageli kriitilise suhtumise tõttu ühiskonna ja poliitikasse. Tema looming on nii aja- kui ka žanripärane, seetõttu on ta jätkuvalt mõjukas figuur muusikaajaloo kontekstis.