Grunge ehk Seattle'i sound – muusika, definitsioon, ajalugu ja mõju

Grunge-muusika või Seattle'i sound (nagu seda mõnikord nimetatakse) on rokkmuusika stiil, mis sisaldab punkroki ja heavy metal'i elemente. See sai alguse 1980. aastate keskel Ameerika Ühendriikide Vaikse ookeani loodeosas, eriti Washingtoni ja Oregoni osariikides. See muutus populaarsemaks 1990. aastate alguses. Grunge'i laulud olid sageli nihilismi, depressiooni, õnnetuse või apaatia teemalistes laulusõnades. Heroiini kui meelelahutusliku uimasti laialdane kasutamine leidis tee paljude grunge-rokkarite, eelkõige Kurt Cobaini ja Layne Staley (Alice in Chains) laulusõnades ja karjääris.

Lauludes oli sageli kerge (või puhas) kitarriheli värssides ja kõrge energia tõuke moonutatud (või räpane) kitarriheli refräänides. Nende bändide koosseis oli tüüpiline rokkbänd, mis koosnes kitarrist, bassist, trummidest ja vokaalist.

Kuigi grunge kui liikumine muutus 1990ndateks vähem populaarseks, on selle mõju endiselt kuulda paljudes bändides. Grunge'i muusikalisi helisid kopeerisid post-grunge bändid nagu Foo Fighters ja Nickelback ning nu-metal bändid nagu Korn ja LimpBizkit.

Päritolu ja ajalugu

Grunge tekkis nagu kohaliku, DIY-põhise underground-kultuuri väljendus: bändid salvestasid odavaid demo-plaate, esinesid väikeses klubides ja tegid plaate sõltumatute kirjastustega, millest tuntseim oli Sub Pop. Liikumise keskuseks oli Seattle ning selle kohalike klubide, raadiosaadete ja iseseisvate plaadifirmade võrgustik, mis aitas bändidel laiemale publikule jõuda. 1991. aasta oli pöördepunkt: mitmete Seattle'i bändide albumid jõudsid suure publiku ette ja grunge sai ülemaailmseks nähtuseks.

Helikeel ja instrumentatsioon

Grunge’i helikeel ühendab puhtamaid ja kurjemaid kitarrihelisid, dünaamilist kontrasti (vaiksemad värsid, kõvemad refräänid) ning tihti madalamat häälestust (nt drop-D). Tunnuslikud on:

  • kõrge gain ja moonutatud kitarriheli refräänides;
  • puhtamad või veidi soojad toonid värssides;
  • lihtsad, otsekohesed riffid ja jõuline rütmipõhi;
  • madalam ja vokaalselt ekspressiivne laulustiil, vahel kisa ja nainev välja­võte;
  • produktis tihti veidi „roostes” või lo-fi vokaaliedastus, mis rõhutab emotsiooni rohkem kui puhtust.

Teemad ja laulusõnad

Grunge’i sõnad käsitlesid sageli isiklikke ja tumedaid teemasid: üksindust, enesehävitamist, masendust, sotsiaalset võõrandumist ja kriitikat kommertsialismi suunas. Paljud laulusõnad olid introspektiivsed ja sümbolistlikud, jättes kuulajale tõlgendamiseks ruumi. Samuti esines tugev nihilistlik ja antikangelase tonaalsus, mis pani aluse subkultuursele vastumeele 1980. aastate glamuuri ja üleliigse tarbimise suhtes.

Olulised bändid ja albumid

Seattle’i stseenist tulid mitmed rahvusvaheliselt mõjukad ansamblid. Mõned tähelepanuväärsed nimed ja albumid:

  • Nirvana – Bleach (1989), Nevermind (1991) (album “Nevermind” tõi grunge’i mainstream’i);
  • Pearl Jam – Ten (1991);
  • Soundgarden – Badmotorfinger (1991), Superunknown (1994);
  • Alice in Chains – Dirt (1992), Jar of Flies (1994);
  • Mudhoney – Superfuzz Bigmuff (1988) (mõjukas underground-objekt);
  • Temple of the Dog – samanimeline album (1991), mis oli austusavaldus muusikule Andrew Woodile.

Mõju ja pärand

Grunge mõjutas tugevalt 1990ndate rokkmaastikku, avades uksed alternatiivrockile ja muudele alamžanritele. Selle mõju näeb nii muusikahelis, edaspidistes stiilides (post-grunge, alternative metal, nu-metal) kui ka popkultuuris. Grunge’ist sai ka moetrend — flanellsärgid, kulunud teksad ja lihtne, tööstuslik esteetika — mis jõudis laiemasse massikultuuri.

Samas tõi grunge’i kiire kommertsialiseerumine kaasa kriitika ja liikumise varasemaid väärtusi säilinud nihilismi vastu. Mitmete võtmefiguuride traagilised surmad ja sõltuvusprobleemid (sh Kurt Cobain ja Layne Staley (Alice in Chains) ) mõjutasid stseeni ja aitasid stiili populaarsusel hääbuda 1990ndate keskpaigaks.

Stiil ja kultuur

Grunge ei olnud ainult muusika, vaid ka hoiak: tagasihoidlikkus, vastandumine üleliigsele šõule ja rõhk autentsusele. Selle juured olid tugevalt indie-/punk-etikas, kus bändid ja fännid väärtustasid isetegevust ja sõltumatust. Tänapäeval elab grunge mõjutus edasi nii muusikas kui ka moes ning paljud uued artistid ammutavad sellest stiilikeelest inspiratsiooni.

Kuigi grunge’i „kuldne ajastu” kestis suhteliselt lühikest aega, on selle mõju püsiv: see muutis 1990ndate muusikalist maastikku ja jättis jälje nii helikeelde, kultuurile kui ka kommertsmuusika vormidele.

Heli

Grunge-muusika kasutab punkroki ja heavy metal'i muusikat. Grunge'i kitarristid kasutavad moonutatud elektrikitarri. Nagu punk ja heavy metal, kasutavad grunge-bändid elektrikitarri, basskitarri, trummarit ja lauljat.

Grunge artistid

Mõned tuntud grunge-artistid olid:

Küsimused ja vastused

K: Mis on grungemuusika?


V: Grunge-muusika, tuntud ka kui Seattle'i sound, on 1980. aastate keskel Ameerika Ühendriikide Vaikse ookeani loodeosas tekkinud rokkmuusika stiil. See ühendab punkroki ja heavy metal'i elemente.

K: Millised on grunge'i laulusõnade ühised teemad?


V: Grunge'i laulusõnades käsitletakse sageli nihilismi, depressiooni, õnnetuse ja apaatia teemasid.

K: Kus sai grunge-muusika populaarseks?


V: Grunge-muusika sai populaarseks 1990. aastate alguses Ameerika Ühendriikides Washingtoni ja Oregoni osariikides.

K: Kuidas mõjutas narkootikumide tarvitamine grunge-muusikat?


V: Heroiin kui meelelahutuslik narkootikum leidis tee paljude grunge-rokkarite, eelkõige Kurt Cobaini ja Layne Staley (Alice in Chains) laulusõnadesse ja karjäärile.

K: Milline on grunge-bändi tüüpiline koosseis?


V: Grunge-bändi tüüpiline koosseis on kitarrid, bass, trummid ja laul.

K: Kas grunge-muusika jäi populaarseks ka pärast 1990. aastaid?


V: Grunge kui liikumine muutus 1990. aastate lõpuks vähem populaarseks, kuid selle mõju on endiselt kuulda paljudes bändides.

K: Milliseid bände on grunge-muusika mõjutanud?


V: Post-grunge bändid nagu Foo Fighters ja Nickelback ning nu-metal bändid nagu Korn ja Limp Bizkit said grunge-muusikast mõjutusi.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3