Hammondi orel — ajalugu, tööpõhimõte ja muusikaline tähtsus
Avasta Hammondi orel: selle ajalugu, tööpõhimõte ja muusikaline tähtsus — leiutis 1935, Laurens Hammond; elektrooniline kõla, kultuuriline pärand ja muusikaväli.
Ajalugu
Hammondi orel on elektriajamiga oreli elektriline versioon, mille leiutasid Laurens Hammond ja insener John M. Hanert. Esimest korda ehitati see 1935. aastal. 1930. ja 1940. aastate elektroonika areng ning heliamplifikatsiooni võimalused tegid võimalikuks selle, et orel, mida varem mängiti mehaaniliselt või pneumaatiliselt, sai elektrilise ja kompaktse vormi. Hammondi firma tootis erinevaid mudeleid; kõige kuulsamad mudelid on näiteks A‑seeria mudelid, B‑3 ja C‑3, mis said eriti populaarseks 1950.–60. aastatel. Hammondi oreleid on müüdud peaaegu kaks miljonit, mis teeb sellest ühe kõige edukama ja mõjukaima oreli mudeli ajaloos.
Tööpõhimõte ja peamised osad
- Tonewheelʼid (metallrattaid): iga toon sünnib vardana pöörlevast metallratta servast, mille lähedal asub traatmähis (pickup). Kui ratas pöörleb, moodustub mähises elektromagnetväli ja tekib vool, mis on helisignaal.
- Klaviatuur ja võtmekontaktid: klahvi all olev kontakt ühildab vastava tonewheel‑signaali ja lubab selle võimendusse suunata; mehhaanilised kontaktid annavad sageli tuntud "key click" efekti, mida mängijad vahel kasutavad kirjeldava ja rütmilise toonina.
- Tõmbekangid (drawbars): liuglevad reguleerimisseadmed, mis määravad iga heli harmoonilise koostise. Neid kasutades saab kiiresti muuta oreli kõla — alates madalast ja tumedast kuni kirkama ja reedetava kõlani.
- Perkussioon ja efektid: paljudel mudelitel on percussive‑satelliidid, vibrato/chorus‑võimalused ja erinevad vooluringid, mis lisavad heli täidlust ja elu.
- Võimendi ja kõlarid / Leslie‑kõlar: Hammondi toru‑ või transistorvõimendi koos pöörleva kõlariga (Leslie), mille rotaorid tekitavad Doppleri‑efekti, moodustavad sageli kuulsa "Hammond + Leslie" helipildi.
Muusikaline tähtsus ja kasutus
Hammondi oreli kõla on väga äratuntav ja seda on kasutatud laialdaselt erinevates muusikastiilides: gospelis, bluusis, jazzis (eriti trio‑ ja ansamblikeskkondades), rockis (näiteks progressive rock ja classic rock), r&b‑s ja popmuusikas. Selle metsik, soolilik ja samas soe kõla tegi orelist keskse instrumendi paljude ansamblite heliis. B‑3 mudel on saanud eriti legendaarseks tänu mängijatele nagu Jimmy Smith, Booker T. Jones ja Keith Emerson, kes tõid instrumenti esiplaanile solistliku ja rütmimängu kontekstis.
Hooldus ja tänapäev
Originaalsetel Hammonditehnoloogia mehhanismidel on ajas kuluvad osad: mootorid, laagrid, tonewheel‑teljed ja võtmekontaktid vajavad regulaarset hooldust ja puhastust. Samuti on tähtis heas seisukorras võimendi ja Leslie kõlar, kuna suur osa ikoonilisest kõlast sünnib just nende koosmõjust. Tänapäeval on olemas ka palju digitaliseeritud ja elektroonilisi jäljendusi (nn "clonewheel"‑organi mudelid ja soft‑eemulatsioonid), mis püüavad imiteerida Hammondi karakterit, samas kui paljud muusikud eelistavad siiski originaalsete mehhaaniliste organite soojust ja väljendusrikkust.
Lõppkokkuvõttes on Hammondi orel oma unikaalse tehnika ja kõlaga jäänud oluliseks instrumendiks, mis on mõjutanud kümneid muusikastiile ja püsib aktuaalsena nii vintage‑instrumentide austajate kui ka tänapäevaste helitehnoloogiate kaudu.
Omadused
Klahvpillid ja pedaalid
Kõige tavalisemal Hammondi orelil on kaks klahvistikku, mida orelimängijad nimetavad manuaalideks. Need on väiksemad versioonid klaveriklaviatuuridest, mis on üksteise peale asetatud. See võimaldab organistil mängida mõlemat korraga. Hammondi oreli manuaalide klahvid on kergemad ja neid on lihtsam vajutada kui klaveri klahve. See muudab orelimängijate jaoks nootide kiirema mängimise lihtsamaks.
Hammondi oreli pedaalid näevad välja nagu väga suur klaveri klaviatuur. Seda mängitakse jalgadega ja see teeb väga madalaid noote, mida nimetatakse bassinootideks.
Mõlemat manuaali ja pedaaliplaati saab mängida korraga, mis teeb keeruliste helide loomise oreliga lihtsaks.
Tõmbevardad
Manuaalide ja pedaalide helisid juhitakse lülititega, mida nimetatakse tõmbeklappideks. Saate neid välja tõmmata, et heli valjemaks muuta, või sisse lükata, et heli pehmemaks muuta. Igal manuaalil on üheksa tõmbeklahvi, mis kontrollivad heli erinevaid osi. Vasakpoolsed tõmburid kontrollivad madalamaid helisid, samas kui parempoolsed tõmburid kontrollivad kõrgemaid helisid. Pedaalipuldil on kaks tõmbekangi ja need mõlemad kontrollivad madalaid helisid.
Löökpillid
Hammondi orelitel on funktsioon nimega "löökpillid", mis võimaldab teil lisada mängitavale muusikale meloodilisi klõpse. Seda juhitakse lülititega oreli vasakul ülemisel küljel. Percussion lisab mängitavatele meloodiatele harmoonilisi helisid.
Vibrato ja koor
Oreli heli täiendavaks muutmiseks on olemas nupp, mis lisab muusikale vibrato või koori, sõltuvalt sellest, kuidas seda keeratakse. Vibrato on väga väike muutus helikõrguses, mis paneb noodid kõlama justkui "vappuma". Koorus lisab mängitavatele nootidele täiendavaid noote, et muuta heli "täidlasemaks".
Ajalugu
Taustaks
Hammondi orel põhines varajasel instrumendil nimega Telharmonium, mis tekitas helisid samamoodi nagu Hammondi orel, pöörlevate metallkettakeste abil. Laurens Hammondil, leiutajal, oli kellade valmistamisega tegelev ettevõte, kus ta lõi kellamootori, mis on kasulik ka muude asjade jaoks. Oma mootoriga tegi ta Hammondi oreli.
Tonewheel orelid
Kõige tavalisemad Hammondi orelid on toonrattaorelid, mis tähendab, et nad tekitavad heli, mis põhineb servadel olevate kühmudega metallketaste pöörlemisel. Elektrisignaal saadetakse üle muhkude ja saadud signaal muudetakse võimendi abil valjemaks. Hammondi A-, B-, C-, D- ja RT-seeria orelid kasutavad toonrattaid ja ekspertide sõnul eelistatakse neid mis tahes muudele Hammondi mudelitele.
Hammond tootis toonrattaoreleid aastatel 1935-1975.
Transistororganid
Pärast seda, kui Hammond valmistas toonirattaid, läks ta üle transistororgetele, mis ei kasutanud toonirattaid, vaid kasutasid heli tekitamiseks arvutisüsteeme. Enamusele Hammondi orelimängijatele ei meeldinud transistororelide heli ja need kaotasid kiiresti populaarsust.
Hammond tootis transistororeleid alates 1975. aastast kuni 1985. aastani, mil Hammond Organ Company lõpetas tegevuse.
Heli
Toonigeneraator
Hammondi oreli toonigeneraator koosneb paljudest sama kiirusega pöörlevatest tooniratastest. Elektrisignaalid ja võimendid muudavad helid valjemaks.
Kõnelejad
Kõige tavalisemat Hammondi oreliga kasutatavat kõlarit nimetatakse Leslie-kõlariks. Don Leslie poolt valmistatud orel kopeerib oreli heli, pöörates kõlarid kõlarikarbi sees. Leslie kõlarid ei olnud Hammondi toodetud, kuid enamikele inimestele meeldisid need nii väga, et nad ostsid neid ikkagi.
Alternatiiv Leslie Speakerile on Hammond Tone Cabinet, kuid see ei olnud nii populaarne.
Märkimisväärsed kasutajad
- Jimmy Smith
- Paul DeFrancesco
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hammondi orel?
A: Hammondi orel on klaveriga sarnanev klahvpill.
K: Kuidas Hammondi orel heli tekitab?
V: Hammondi orel loob heli metallrataste ja elektri abil.
K: Kes leiutas Hammondi oreli?
V: Hammondi oreli leiutasid Laurens Hammond ja John M. Hanert.
K: Millal Hammondi orel esimest korda ehitati?
V: Hammondi orel ehitati esimest korda 1935. aastal.
K: Mida teevad Hammondi orelil libisevad "tõmbekangid"?
V: Libistavad "tõmbekangid" reguleerivad seda, millist tüüpi heli orel teeb.
K: Miks oli Hammondi orel edukas?
V: Hammondi orel oli edukas, sest see on torupillide elektriline versioon ja neid müüdi peaaegu kaks miljonit.
K: Mis vahe on Hammondi orelil ja torupillidel?
V: Hammondi orel on pilliorkestri elektriline versioon ja kasutab heli tekitamiseks metallrattaid ja elektrit, samas kui pilliorkester kasutab heli tekitamiseks torusid ja õhku.
Otsige