Stone Temple Pilots (sageli STP) on Ameerika rokkbänd, mis saavutas suure populaarsuse 1990ndatel ja mõjus ka 2000ndate alguses. Bändi algkoosseisu kuulusid vokaalil Scott Weiland (Scott Weiland), kitarridel vennad Dean ja Robert DeLeo (Dean kitarr, Robert basskitarr ja taustvokaal), ning trummidel Eric Kretz (trummid, löökpillid). Stone Temple Pilots on müünud kokku üle 30 miljoni albumi maailma ulatuses ja üle 17,5 miljoni albumi üksnes Ameerika Ühendriikides. Ansambel oli 1990ndate ühe edukama alternatiivse- ja hard-rocki rühmituse hulgas: neil oli Billboardi rokk-edetabelis viisteist esikümnesse jõudnud singlit, millest kuus jõudsid edetabeli tippu, ning 1994. aasta album Purple oli ka pop-edetabeli tipus. 1994. aastal pälvis bänd Grammy auhinna parima hard rock'i esituse eest looga "Plush". Stone Temple Pilots lõpetasid VH1 100 parima hard rock'i artisti nimekirjas 40. kohal.
Muusikaline stiil ja tuntumad lood
Bändi helikeel ühendab grunge'i, alternatiivroki, hard rocki ja psühhedeelilisi mõjutusi. Nende tuntumate lugude hulka kuuluvad Plush, Interstate Love Song, Vasoline, Big Empty, Creep ja Wicked Garden. Esimesed stuudioalbumid – Core (1992), Purple (1994) ja Tiny Music... Songs from the Vatican Gift Shop (1996) – tõid bändile laia tuntuse ning mõjutasid 1990ndate alternatiivroki maastikku.
Karjääri tipp ja pausid
Stone Temple Pilots andis 2003. aastal välja kogumiku/greatest-hits-albumi Thank You, mille järel astus bänd pikemale pausile ja lagunes de facto. Peale seda läksid liikmed eri suundades edasi: vokalist Scott Weiland liitus endiste Guns N' Roses'i liikmetega ning sai ansambli Velvet Revolveri esilauljaks. DeLeo vennad alustasid koostööd Richard Patrickiga ja asutasid bändi Army of Anyone, kes andis 2006. aastal välja oma debüütalbumi Army of Anyone. Eric Kretz keskendus stuudiotööle ja asutas Los Angeleses Bomb Shelter Studios (Los Angeleses Bomb Shelter Studios).
Reformatsioonid, liikmete muutused ja hilisem areng
2008. aastal reformisid Stone Temple Pilots end ja läksid kontserdireisile, mis algas 1. mail ja kestis kuni 30. oktoobrini. Pärast seda oli plaan stuudiosse naasta uue albumi salvestamiseks. Bändi edasine ajalugu oli täis nii loomingulisi tõuse kui ka sisemisi pingeid: Scott Weiland lahkus või eemaldati bändist mitmel korral, sõlmiti eri-aja koostöid ning liikusid avalikes rünnakutes ka isiklikud probleemid ja sõltuvusvõitlused, mis mõjutasid regulaarselt ansambli tööd.
Aastatel 2013–2015 oli ansambel ilma Weilandita ja lauljaks tuli teatud perioodiks Chester Bennington, kes tuntust omas eelkõige Linkin Parki laulupeaks. Scott Weiland suri 2015. aastal, mis oli löök nii fännidele kui ka bändikaaslastele. Pärast Weilandit ja lühiajalist koostööd Benningtoniga otsis ansambel püsivamat lahendust vokaaliprobleemidele ning 2017. aastal nimetati ametlikuks lauljaks Jeff Gutt. Uue lauljaga jätkates on STP avaldanud uut muusikat ja teinud kontserte, mis tutvustasid bändi klassikalist repertuaari koos uute lugudega.
Saavutused ja pärand
- Mitme plaadi kõrged müüginumbrid ja suur kommertsedu 1990ndatel.
- Grammy auhind 1994. aastal (parim hard rock'i esitus looga "Plush").
- Korduvad edetabeliedud Billboardi rokk- ja pop-edetabelites.
- Suhteliselt suur kultuuriline mõju 1990ndate alternatiivse roki lainel ning jätkuv mõju nii artistidele kui ka uutele kuulajatele.
Discography ja soovituslik kuulamisjärjekord
Oluline on alustada varajasematest albumitest, et mõista bändi arengut: Core ja Purple annavad hea ülevaate STP varajasest jõulisest helikeelest, Tiny Music... näitab bändi eksperimenteerivat tahku, hilisemad plaadid toovad välja küpsemad ja varieeruvamad helid. Lisaks kogumikule Thank You tasub kuulata bändi suurimaid singleid, mis illustreerivad nii meloodilist külge kui ka raskemat riffi- ja groove-põhist lähenemist.
Lõppsõna
Stone Temple Pilots on püsinud muusikamaastikul tuntud ja mõjukana vaatamata pingelisele ajaloole, liikmete vahetustele ja isiklikele tragöödiatele. Nende looming on ajastuteüleselt tunnustatud ning paljud lood on jäänud rock-raadiote ja fännide repertuaari.