Suicidal Tendencies on hardcore punk bänd, mis sai alguse 1981. aastal Venice'is, Californias. Bänd on ajapikku liikunud hardcore'i, thrashi ja isegi funk-metali mõjutuste vahel ning neid peetakse paljude arvates üheks crossover thrashi isaks. Alates algusest on koosseis pidevalt muutunud; laulja Mike Muir on olnud bändi ainus püsiv liige. Lisaks Suicidal Tendenciesile on Muir seotud ka selliste kõrvalprojektidega nagu Infectious Grooves, mis mõjutas bändi helikeelt ja muusikalisi eksperimente.

Tänaseks on Suicidal Tendencies välja andnud mitmeid stuudioalbe, EP-sid, koguplaate ja split-väljaandeid. Kuigi varasemates andmetes mainiti üheksa stuudioalbumit, on bänd pärast 2000. aasta Free Your Soul and Save My Mind ilmumist avaldanud uue originaalmaterjaliga albumid 13 (2013) ja World Gone Mad (2016), nii et nende stuudioalbumide koguarv on täienenud. Lisaks on neil üks EP, mitu split-/kompilatsioonialbumit ning mitmeid kogumikke ja videoid. Pärast 2000. aastat on uue originaalmaterjali ilmumine olnud harvem, kuid bänd on jätkanud salvestamist, riistade täiustamist ja aktiivset esinemist kogu maailmas.

Ajalugu ja mõjukus

Suicidal Tendencies saavutas laiemat tuntust pärast debüütalbumi väljaandmist 1983. aastal. Sellelt albumilt tuli singel "Institutionalized", mille visuaalne lugu — noorest mehest, kes tunneb, et teda ei mõisteta — tegi loost eriti meeldejääva ja aitas videol saada märkimisväärset eetriaega MTV-s. Video ning laulu otsekohene tekst ja tunnetepalett tegid bändi äratuntavaks ka väljaspool hardcore'i undergroundi.

Bänd avaldas oma teise albumi alles 1987. aastal Join the Armyga. See tõi kaasa muusikalise laienemise ehk tugevama rokilikuma ja thrash'liku kõla. Album pälvis tähelepanu ka plaadifirmadelt ning 1988. aastal, samal aastal, mil ilmus kolmas album How Will I Laugh Tomorrow When I Can't Even Smile Today, sõlmis bänd lepingu Epic Records'iga. Järgnenud aastatel avaldasid nad albumid Controlled by Hatred/Feel Like Shit...Déjà Vu ja Lights...Camera...Revolution!, mis mõlemad saavutasid edu ja said RIAA poolt kuldse sertifikaadi, kinnitades bändi läbimurret laiemale publikule.

1990. ja 1990ndate alguse albumid, sealhulgas The Art of Rebellion ja Suicidal for Life, näitasid nii muusikalist mitmekesisust kui ka pinget plaadifirmadega. 1995. aastal bänd ametlikult lahkus suurematest plaadifirmadest ja tegi pausid, kuid 1997. aastal reformeerusid nad ning on sellest ajast perioodiliselt salvestanud ja tuurid teinud. Bänd on oluliselt mõjutanud nii hardcore-, punk- kui ka metal-skeene, sageli nimetatakse neid sillaks subkultuuride vahel ja eeskujuks paljudele hilisematele ansamblitele.

Helikeel ja teemad

Suicidal Tendencies segab oma muusikas agressiivset hardcore'i tempot, keerukamaid kitarririffe ja vahel funkilikku bassikäiku. Laulutekstid käsitlevad sageli isiklikke pingepunkte, perekondlikke suhteid, ühiskondlikke kitsaskohti ja identiteediprobleeme — mis on eriti ilmne lugudes nagu Institutionalized. Bändi võime kombineerida teravat ühiskondlikku sõnumit energilise live-esitlusega on olnud nende tugevus.

Valikuline koosseis ja tuntumad liikmed

  • Mike Muir – vokaal (alates 1981; bändi ainus püsiliige)
  • Rocky George – kitarr (tuntud oma panuse poolest bändi 1980.–1990. aastate helisse)
  • Mike Clark – kitarr (mõjutas bändi riffisid ja stiili)
  • Louiche Mayorga – bass (vara-aja koosseisude oluline liige)
  • Robert Trujillo – bass (hilisem liige, kes liikus edasi teiste suurseünakute juurde)
  • R. J. Herrera – trummid (vara-aja löökriistade panus)

Valikuline diskograafia ja oluline materjal

  • Suicidal Tendencies (1983) — debüüt, sisaldab singlit Institutionalized
  • Join the Army (1987)
  • How Will I Laugh Tomorrow When I Can't Even Smile Today (1988)
  • Controlled by Hatred/Feel Like Shit...Déjà Vu (1989)
  • Lights...Camera...Revolution! (1990)
  • The Art of Rebellion (1992)
  • Suicidal for Life (1994)
  • Free Your Soul and Save My Mind (2000)
  • 13 (2013)
  • World Gone Mad (2016)

Lisaks stuudioalbumitele on bänd avaldanud uusi ja varem avaldamata lugusid mitmetel split-/kompilatsioonialbumitel nagu Friends & Family, Vol. 2 (2001), Year of the Cycos (2008), No Mercy Fool!/The Suicidal Family (2010) ja The Mad Mad Muir Musical Tour (2011). Nende avalduste hajutatus on osaliselt selgitanud, miks stuudioalbumite ilmumine on olnud ebaühtlane, kuid samal ajal on fännidel olnud võimalik saada uut materjali erinevatel formaatidel.

Suicidal Tendencies on tuntud intensiivsete live-esinemiste poolest ning nende looming ja mängustiil on jätnud püsiva jälje nii punk-, hardcore- kui ka metal-kogukondadesse. Bändi mõju on tuntav läbi lugematute hilisemate ansamblite, kes on ühendanud agressiivse rütmi ja tehnilise instrumentaalse oskuse.