Sümfoonia nr. 5 "Saatus" (Beethoven)
Sümfoonia nr 5 c-moll op. 67 on Ludwig van Beethoveni sümfoonia. See on viies tema üheksast sümfooniast. See on kirjutatud aastatel 1804-1808. See sümfoonia on üks populaarsemaid ja tuntumaid klassikalise muusika teoseid.
Teoses on neli osa: avasonaadi allegro, aeglasem andante ja kiire scherzo, mis viib otse finaali.
Sümfooniat esitati esmakordselt 1808. aastal Viini Theater an der Wienis. Samal kontserdil kõlas esmakordselt ka tema Kuues sümfoonia. Viies sümfoonia sai peagi tunnustatud kui üks tähtsamaid muusikateoseid.
Beethoveni 5. sümfoonia tiitelleht. Näha on pühendus vürst Lobkowitzile ja krahv Rasumovskile.
Muusika
Sümfoonia algab neljast noodist koosneva "lühike-lühike-pikk" motiiviga, mis kõlab kaks korda (teisel korral veidi madalamalt): ( listen (help-info))
Sümfoonia algus on nii kuulus, et seda on sageli tsiteeritud. Ka teised heliloojad on seda oma teostes kasutanud, näiteks Sergei Rahmaninov oma laulus "Saatus". Seda on sageli kasutatud popkultuuris, alates diskost kuni rock'n'rollini, ning filmis ja televisioonis. Teise maailmasõja ajal kasutas BBC nelja noodi motiivi oma raadiouudiste sissejuhatuseks, sest "short-short-short-long" tähendab morsekoodis tähte "V". "V" tähendas "Victory". Seda mängiti väga vaikselt trummil. Natside poolt okupeeritud riikides kuulasid inimesed, kes tahtsid uudiseid kuulata, salaja BBC uudiseid, sest need olid tõenäolisemalt tõesed.
Sümfoonia kolmandas osas kasutatakse seda rütmi mõnikord kaastööna.
Kui Beethoven selle sümfoonia kirjutas, oli ta kolmekümnendate aastate keskel. Ta oli muutumas üha kurtemaks. See oli talle kohutavalt raske. Ta arvas, et just temal peaks olema täiuslik kuulmine. Ta tundis end väga masendatuna, kuid otsustas mitte enesetappu teha, vaid jääda ellu ja kirjutada üles kogu muusika, mis tal peas oli. Ta kirjutas sellest kirjas, mida nimetatakse Heiligenstadti testamendiks.
Viienda sümfoonia algus kõlab väga julgelt ja kangelaslikult. Kogu sümfoonia kõlab nagu võitlus, mis algab neist neljast noodist. Sageli on öeldud, et need neli nooti kujutavad saatust, mis koputab uksele. Kui jõuame viimase osa (finaali) juurde, on muusika muutunud molli asemel duuriks. See kõlab nii, nagu oleks Beethoven oma depressioonist üle saanud.
Selle sümfoonia neljas osa on üks esimesi kordi, kui sümfoonias kasutatakse trombooni või pikoloorkestrit.
Beethoven 1804. aastal, mil ta alustas tööd viienda sümfoonia kallal.
