Promenaadikontserdid: 18.–19. sajandi Londoni parkide muusikaline ajalugu

Avasta 18.–19. sajandi Londoni promenaadikontserdid ja parkide muusikaline ajalugu — Vauxhall, Ranelagh, Händel, Arne, Mozart ja Kristallpalee kui avaliku muusika keskused.

See artikkel räägib 18. ja 19. sajandi Londoni parkides toimunud kontsertidest. Promenaadikontsertide kohta Royal Albert Hallis vt BBC Proms.

Promenaadikontserdi mõiste viitab tänapäeval sageli Henry Woodi 1895. aastal algatatud kontserdisarjale, mida tuntakse BBC Proms'i nime all, kuid promenaadikontserdite traditsioon oli Londoni avalikes aedades juba pikk aeg enne seda. Need kontserdid toimusid vaba aja ja meelelahutuse paikades — nn pleasure gardens — kus inimesed võisid promeneraadiga käia, s.t jalutada ja samaaegselt muusikat kuulata. Prantsuse sõnast se promener tulenev käitumisviis rõhutas kontserdi vaba ja sotsiaalset iseloomu, erinevalt staatuslikest salongikontsertidest.

Pleasure gardens: piletid, meelelahutus ja seltskond

Paljudesse aedadesse pääses sisse tasu eest ning kohapeal pakuti mitmekesist lõbu: ilutulestik, tants, akrobaatika ning loomulikult muusika. Esinesid professionaalsed orkestrid, mõnikord lavadel või paviljonides, teine kord roheluse vahel. Need paigad olid sotsiaalse elu keskused, kus segunesid aristokraatlikud, kuninglikud ja tavalised linnakodanikud — promenaadikontserdid olid nii meelelahutus kui ka avalik kultuurinähtus.

Vauxhall ja Ranelagh — tuntuimad aiad

Vauxhalli aiad ja Ranelagh Gardens olid 18. sajandil ja sajandite vältel kõige kuulsamad pleasure gardens. Seal esitati nii populaarseid laule kui ka tütarlaste ja meeste seas austatud klassikalist muusikat. Helilooja George Frideric Händeli teosed kõlasid juba 18. sajandil nende aedade lavadel; näiteks tähistasid mõned esitlused rahvuslikke sündmusi nagu lepingud või ilutulestikud. Aedade programmid tõid publikuni nii oratooriumi- kui ka ballettilähedast repertuaari.

Dr. Thomas Arne nimetati 1745. aastal Vauxhalli aedade heliloojaks ja tema teosed — sealhulgas kuulus luuletusega liidetud hüüdlause Rule Britannia — leidsid sealt suure populaarsuse. Samuti esinesid Vauxhallis ja Ranelaghis silmapaistvad külastajad nagu Wolfgang Amadeus Mozart ja Joseph Haydn oma Londoni-visiitide ajal, tuues sisse Euroopa suundumusi ja tõstes esinemiste prestiiži.

19. sajand: repertuaari laienemine ja suured orkestrid

19. sajandil saavutasid promenaadikontserdid uue populaarsuse kui klassikalise muusika etenduse vorm. Kontserdid muutusid suurejoonelisemaks: dirigendina tõusis esile Louis Antoine Jullien, kes tõi lavale nii suurepärase viiulipuldi kui ka vahel sõjalise mõõtme, kutsudes liituma näiteks kuningliku suurtükiväe orkestrid või Prantsuse rahvuskaardi trummarid ning rõhutades meelelahutuslikku efekti.

Kontserdid toimusid mitte ainult aedades, vaid ka suletud hoonetes ja suuremates näitusehõngulistes paigus — näiteks Kristallpalee, mis ehitati 1851. aasta suure näituse tarbeks, osutus oluliseks kontserdi- ja kultuurikeskuseks. Suur alles ja tehniliselt arenenud ruum võimaldas esitada mahukaid sümfooniaid ning võimsaid dirigendikontserte.

Repertuaar ja publikueelistused

Parkide programmid sisaldasid sageli rahvalikke ballaade ja joogilauludena tuntud palasid (ballaadid), aga ka kooripalasid ja oratooriumite lõike — eriti Händeli ooperi- ja oratooriumtükke esitasid sageli suuremad koorid. 19. sajandi jooksul lisandus järjest rohkem tuntud kontserttöid suuremate Euroopa heliloojate repertuaarist: Brahms, Liszt, Mendelssohn, Schubert, Schumann, Smetana ja Wagner hakkasid kuuluma promenaadikontsertide kavadesse, peegeldades publiku maitse mitmekesistumist ja rahvusvaheliste muusikaliste suundumuste levikut.

Promenaadikultuuri mõju ja pärand

Promenaadikontserdid ei olnud ainult muusikaesinemised — need olid sotsiaalsed etendused, kus publik osales nii vaatlejana kui ka osalejana. Tasuline sissepääs tegi sündmused majanduslikult elujõuliseks ja võimaldas äri- ning meelelahutusteenuseid arendada. Samas aitas see kujundada avalikku maitset ja laiendada muusika kuulajaskonda, viies klassikalise repertuaari tavapärasemasse keskkonda.

Henry Wood ja BBC Proms'i algus

1895. aastal alustas Henry Wood promenaadikontsertide sarja, mille eesmärgiks oli publikut harida ja tutvustada neile "head muusikat" taskukohasel viisil. Tema idee odavatest, laiale publikule suunatud esinemistest jäi aluseks ja sellest kasvas edasi tänapäevane BBC Proms sarja traditsioon, mida kestab Royal Albert Hallis. Woodi programmivalik ja hariv lähenemine aitasid transformeerida promenaadikontserdi ideed moodsa kontserdiformaadi suunas.

Kokkuvõtlikult on Londoni promenaadikontserdid 18. ja 19. sajandil kujundanud olulise osa Euroopa avaliku muusikakultuuri arengust: nad ühendasid meelelahutuse ja kõrgtaseme muusika, näitasid linnarahva mitmekülgset huvi muusika vastu ning jätsid püsiva jälje sellele, kuidas muusikat avalikult esitleti ja kogeti — järeltulev BBC Proms on sellest traditsioonist selge järeltulija.

Küsimused ja vastused

K: Mis on BBC Proms?

K: Kus toimusid Londonis enne BBC Proms'i promenaadikontserdid?

K: Kes oli George Frideric Händel?

K: Kes oli dr Thomas Arne?

K: Millised teised kuulsad heliloojad esinesid Ranelagh Gardensis?

K: Millist muusikat on inglise heliloojad nendes parkides mänginud?

K: Miks alustas Henry Wood oma promenaadikontsertide sarja?

Otsing