Amaravati: Andhra Pradeshi planeeritud pealinn Indias, Krishna jõe kaldal

Avasta Amaravati — India Andhra Pradeshi moodsalt planeeritud pealinn Krishna jõe kaldal: ajalugu, suurlinnastumine ja tuleviku arenguprojektid.

Amaravati on India Andhra Pradeshi osariigi de facto pealinn. Planeeritud linn asub Krishna jõe lõunakaldal Gunturi ringkonnas, Andhra Pradeshi pealinnapiirkonnas. Sõna "Amaravati" tuleneb ajaloolisest Amaravathi tempelinnast, mis oli Telugu valitsejate Satavahana dünastia iidne pealinn. Põhikivi pani 22. oktoobril 2015 Uddandarayunipalemi piirkonnas peaminister Narendra Modi. Gunturi ja Vijayawada suurlinnapiirkonnad on Amaravati peamised linnastud.

Ajalooline taust

Amaravati nimi viitab piirkonna rikkalikule ajaloole: antiikne Amaravathi oli tähtis budistlik ja kultuuriline keskus, kus asusid templid, stupa-d ja mitmed arheoloogilised leiud. See ajalooline pärand on olnud planeeritud pealinna kujundamisel oluline inspiratsiooniallikas ning mitmed arheoloogilised ja kultuurimälestised asuvad piirkonnas.

Planeerimine ja eesmärgid

Amaravati kavandati kui moodsat, jätkusuutlikku ja nutikat pealinna, mille eesmärk oli koondada riigi administratiivsed institutsioonid, pakkuda kaasaegset infrastruktuuri ning soodustada majanduse ja hariduse kasvu. Planeerimata alale on kavandatud valitsushooneid, seadusandlikku hoonet, elamualasid, äripiirkondi, parkide ja roheliste tsoonide süsteemi ning transportvõrgustikku, mis ühendaks linna lähi piirkondadega.

Asukoht ja geograafia

Valitud asukoht paikneb Krishna jõe lõunakaldal, vahetus läheduses Vijayawada ja Gunturi suurlinnapiirkondadele. Piirkonna tasane maastik ja soodne asukoht põhja–lõuna transpordikoridoris tegid sellest sobiva paiga uue pealinna rajamiseks. Planeeritud piirkonnas arvestati jõeäärsete alade, veeressursside ja põllumajanduse mõjuga ning üritati kavandada linn nii, et oleks tagatud julgeolek jõe üleujutuse ja keskkonnamõjude vastu.

Poliitiline taust ja vaidlused

Pealinna loomine Amaravati piirkonda on olnud poliitiliselt tundlik teema. Pärast Andhra Pradeshi eraldamist Telangana osariigist 2014. aastal tekkis vajadus uue pealinna järele. Kuigi 2015. aastal peeti algatusi ja pandi nurgakivi, on arenduse käik olnud mõjutatud poliitilistest otsustest, avalikest aruteludest ja maaomanikega seotud küsimustest. Piirkonnas on toimunud meeleavaldusi ja juriidilisi vaidlusi seoses maa soetamise, kompensatsiooni ja projekti edasise suunaga. Sellest tulenevalt on Amaravati staatus ja ehitusplaanid mõnel perioodil olnud ebakindlad ning korduvalt arutelude objektiks.

Infrastruktuur ja majandus

• Transport: kavandatud on head ühendused riigimaanteede, raudtee ja lähitulevikus ka lennuühendustega läbi Vijayawada suurema transpordikeskuse.
• Haridus ja tervishoid: plaanides on kohtud, ülikoolid, teadusparkide ja haiglate rajamine, et toetada inimkapitali arengut.
• Majandustegevus: eesmärk on meelitada investeeringuid, luua IT- ja tootmiszone ning soodustada teenustösustuse kasvu, mis tugevdaks regionaalset majandust.

Keskkond ja jätkusuutlikkus

Planeeringutes on rõhutatud rohelisi alasid, veevarustuse haldamist ja säästvat energiakasutust. Kuna piirkond on seotud Krishna jõega, on olulised jõe ökosüsteemi säilitamine ning üleujutuste riskide hindamine ja leevendamine. Mitmed kavandatud lahendused sisaldavad rohetehnoloogiaid, nii et linn saaks olla näide säästvast linnaplaneerimisest.

Külastamine ja ligipääs

Amaravatile saab ligipääsu läbi lähimate suuremate linnade Vijayawada ja Guntur, mis on hästi ühendatud raudtee- ja maanteevõrguga ning pakuvad lähedalasuvaid lennuühendusi. Piirkonda külastades tasub arvestada, et piirkond on jäänud osaliselt arendusele ning mõningad ametlikud hooned ja rajatised võivad olla alles ehitusjärgus või muutuste all olenevalt poliitilisest otsustusprotsessist.

Kokkuvõte

Amaravati on ambitsioonikas projekt, mis ühendab ajaloolist pärandit ja tänapäevast linnaplaneerimist. Kuigi kavatsused olid visalt suunatud kaasaegse ja nutika pealinna loomisele, on projekti elluviimine mõjutanud poliitika, maaomandi ja õiguslike vaidluste tõttu tekkinud ebakindlust. Tulevik sõltub nii poliitilistest otsustest kui ka jätkuvatest investeeringutest ja kohalike kogukondade kaasamisest.

Otsing