Cheri departemangus on 3 arrondissementi. Prantsuse departemangud — ning paljudes teistes riikides kasutatavad sarnased haldusüksused — jagunevad arrondissements, mida võib inglise keelde tõlkida kui districts (mõnel juhul kui boroughs). Arrondissemendi pealinna nimetatakse alamprefektuuriks.

Prefektuur on departemangu halduskeskus. Kui departemangu prefektuur (pealinn) asub mõnes arrondissemendis, siis täidab see linn samaaegselt nii prefektuuri kui ka alamprefektuuri ülesandeid — see tähendab, et samas asukohas tegutseb nii departemangu juhtiv riiklik esindaja (prefekt) kui ka vastava arrondissemendi alamprefektuuri teenistus.

Arrondissemendid jagunevad omakorda kommuunideks, mis on Prantsusmaa haldussüsteemi väikseimad omavalitsusüksused. Arrondissements ei ole omavalitsusasutused omaette (need ei oma valitud kogu), vaid toimivad riikliku halduse vahendina: neis koordineeritakse riiklikke teenuseid ning tegutseb alamprefekt (sous-préfet), kes esindab prefekti ja riiki kohalikul tasandil.

Ajalooliselt loodi arrondissements Prantsusmaal 1800. aastal Napoleoni reformide käigus ning nende piirid ja arv on aja jooksul muutunud — arrondissemendid võivad reorganiseerimise käigus kokku minna, jaguneda või saada piirimuudatusi.

Cheri departemangu arrondissementid on järgmised:

  • Bourges — departemangu pealinn ja prefektuuri asukoht (täidab ka arrondissemendi keskuse funktsiooni).
  • Saint-Amand-Montrond — üks Cheri alamprefektuuridest, teenindab piirkondlikke riiklikke ülesandeid.
  • Vierzon — teine Cheri alamprefektuuridest, katab oma piirkonna haldus- ja koordineerimisülesandeid.

Iga neist arrondissementsidest koosneb mitmest kommuunist, mille kaudu korraldatakse kohalikke teenuseid (nt sotsiaalhoolekanne, registrid, ehitusload jms). Arrondissemendi roll on eelkõige administratiivne ja koordineeriv — paljud kohalikud poliitilised otsused tehakse siiski kommuunide ja departemangute tasandil.

Lisaks administreerimisele on arrondissements oluline ka statistika ja planeerimise üksus: riiklikud andmeametid (nt INSEE) kasutavad neid andmete kogumiseks ja regionaalseks analüüsiks. Arvestades haldusstruktuuri ajalugu ja vajadusi, võivad arrondissements tulevikus samuti muutuda, kui seda nõuab haldusreform või demograafiline areng.