451° Fahrenheiti
Fahrenheit 451 on Ameerika düstoopiline romaan. Selle kirjutas Ray Bradbury ja see avaldati esmakordselt 1953. aastal.
Romaan räägib tuleviku-Ameerika ühiskonnast, kus inimesed on hedonistlikud (see tähendab, et nad elavad ainult naudingule) ja lugemine on seadusevastane, sest see paneb neid mõtlema. Peategelane Guy Montag töötab "tuletõrjujana" (mis selles tulevikus tähendab "raamatupõletajat"). Number "451" viitab temperatuurile (Fahrenheitis), mille juures raamatud põlevad, kui "tuletõrjujad" neid "inimkonna hüvanguks" põletavad. Külma sõja algusaastatel kirjutatud romaan on kriitika selle kohta, mida Bradbury pidas üha enam düsfunktsionaalseks muutuvaks Ameerika ühiskonnaks.
Idee sai alguse Bradbury 1947. aastal kirjutatud lühijutustusest "Bright Phoenix", mis avaldati esmakordselt 1963. aastal ajakirjas Magazine of Fantasy and Science Fiction. Esialgne lühijutt töötati ümber novelliks "The Fireman" ja avaldati 1951. aasta veebruaris Galaxy Science Fictioni numbris. Romaan ilmus ka ajakirja Playboy 1954. aasta märtsi-, aprilli- ja maikuu numbrites. Bradbury kirjutas kogu romaani UCLA Powelli raamatukogu keldris tasulisel kirjutusmasinal. Tema algne mõte Fahrenheit 451 kirjutamisel oli näidata oma suurt armastust raamatute ja raamatukogude vastu. Ta on sageli viidanud Montagile kui vihjele iseendale.
Aastate jooksul on romaani tõlgendatud mitmeti, keskendudes peamiselt raamatute põletamise ajaloolisele rollile teisitimõtete mahasurumisel. Bradbury on öelnud, et romaan ei räägi tsensuurist; tema sõnul on Fahrenheit 451 lugu sellest, kuidas televisioon hävitab huvi kirjanduse lugemise vastu, mis viib selleni, et inimesed arvavad, et teadmised koosnevad "faktoididest", osalisest teabest ilma kontekstita, näiteks ainult Napoleoni sünnikuupäevast, ilma et oleks märgitud, kes ta oli.
Romaani filmiversioon ilmus 1966. aastal ja vähemalt kaks BBC Radio 4 dramatiseeringut on samuti eetris olnud, mis mõlemad järgivad väga täpselt raamatut.
Küsimused ja vastused
K: Millest räägib Fahrenheit 451?
V: Fahrenheit 451 on Ray Bradbury kirjutatud Ameerika düstoopiline romaan. Selle tegevus toimub tulevikuühiskonnas, kus inimesed elavad ainult lõbuks ja raamatute lugemine on seadusega vastuolus. Peategelane Guy Montag töötab "tuletõrjujana" (mis tähendab raamatute põletajat) ja number "451" viitab temperatuurile, mille juures raamatud põlevad, kui neid põletatakse. Romaanis kritiseeritakse seda, mida Bradbury pidas üha enam düsfunktsionaalseks muutuvaks Ameerika ühiskonnaks.
K: Millal ilmus Fahrenheit 451 esmakordselt?
V: Fahrenheit 451 ilmus esmakordselt 1953. aastal.
K: Kus Ray Bradbury romaani kirjutas?
V: Ray Bradbury kirjutas kogu romaani tasulisel kirjutusmasinal UCLA Powelli raamatukogu keldris.
K: Mis inspireeris Bradburyt seda raamatut kirjutama?
V: "Fahrenheit 451" idee sai alguse Bradbury 1947. aastal kirjutatud, kuid 1963. aastal esmakordselt avaldatud lühijutustusest "Bright Phoenix". Ta tahtis näidata oma suurt armastust raamatute ja raamatukogude vastu ning viitas sageli Montagile kui vihjele iseendale.
K: Kuidas on Fahrenheit 451. raamatut aja jooksul tõlgendatud?
V: "Fahrenheit 451" tõlgendused on aastate jooksul keskendunud peamiselt raamatute põletamise ajaloolisele rollile teisitimõtete mahasurumisel; Bradbury on aga öelnud, et tegelikult ei räägi see tsensuurist, vaid pigem sellest, kuidas televisioon hävitab huvi kirjanduse vastu ja paneb inimesed arvama, et teadmised koosnevad faktidest ilma konteksti ja arusaamata.
K: Kas sellest romaanist on peale filmi tehtud ka muid adapteerimisi?
V: Jah, vähemalt kaks BBC Radio 4 dramatiseeringut on samuti eetris olnud, mis järgivad väga täpselt Fahrenheit 451 algset raamatuversiooni.
K: Kes mängisid selle romaani 1966. aasta filmiadaptsioonis?
V: Oskar Werner mängis 1966. aasta Fahrenheit 451 filmiadaptsioonis Guy Montagit ja Julie Christie mängis Clarisse McClellanit.
