Rikkekordaja
Rikkekordaja on sagedus, millega tehniline süsteem või komponent rikub. Tavaliselt väljendatakse seda rikete arvuna ajavahemiku kohta, näiteks rikete arv tunnis. Seda kirjutatakse sageli kreeka tähega λ (lambda) ja see on usaldusväärsusteoorias oluline. Praktikas väljendatakse ja kasutatakse kõrgekvaliteediliste komponentide või süsteemide puhul sagedamini sellega tihedalt seotud keskmist rikete vahelist aega (Mean Time Between Failures, MTBF).
Rikkekogus sõltub tavaliselt ajast ja intuitiivne järeldus on, et see muutub aja jooksul võrreldes süsteemi eeldatava elutsükliga. Näiteks kui auto vananeb, võib rikkekordaja viiendal kasutusaastal olla mitu korda suurem kui rikkekordaja esimesel kasutusaastal - lihtsalt ei eeldata, et uues sõidukis vahetatakse välja heitgaasitoru, remonditakse üle pidurid või tekivad suuremad probleemid jõuülekandega. Veaegade vaheline keskmine aeg (MTBF) on tihedalt seotud rikete arvuga. Erijuhul, kui rikke tõenäosus jääb aja suhtes konstantseks (näiteks mõne toote puhul, nagu telliskivi või kaitstud terastala), ja kui jätta arvesse võtmata rikke taastumise aeg, on rikke määr lihtsalt rikke vaheliste keskmiste aegade (MTBF) pöördväärtus. MTBF on oluline spetsifikatsiooniparameeter kõigis tähtsa inseneritehnilise projekteerimise aspektides - näiteks laevaarhitektuuris, lennundustehnikas, autotehnikas jne - lühidalt öeldes, mis tahes ülesande puhul, kus süsteemi olulise osa või kogu süsteemi rikkeid tuleb minimeerida ja tõsiselt piirata, eriti kui selliste teguritega arvestamata jätmise korral võivad hukkuda inimelud. Need tegurid on aluseks paljudele ohutus- ja hooldustavadele inseneri- ja tööstustavades ning valitsuse eeskirjadele, näiteks sellele, kui tihti on õhusõidukil vaja teatavaid kontrolle ja kapitaalremonti.
Transporditööstuses, eriti raudteel ja veoautode puhul kasutatakse sarnast suhtarvu "keskmine veokaugus", mis on variant, millega püütakse korreleerida tegelikke koormatud vahemaid sarnaste töökindlusvajaduste ja -tavade vahel.
Rikkekogused on olulised tegurid kindlustus-, äri- ja reguleerimistavades ning samuti on need olulised kogu riigi või rahvusvahelise majanduse turvaliste süsteemide kavandamisel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ebaõnnestumise määr?
V: Rikkekordaja on tehnilise süsteemi või komponendi rikke sagedus, mida tavaliselt väljendatakse rikete arvuna ajavahemiku kohta.
K: Kuidas kirjutatakse sageli veamäära?
V: Tihtipeale kirjutatakse veamäära kreeka tähega λ (lambda).
K: Mida mõõdab usaldusväärsusteooria?
V: Töökindluse teooria mõõdab tõenäosust, et süsteem või komponent teatud aja jooksul välja kukub.
K: Kuidas suureneb rikke määr aja jooksul?
V: Tavaliselt suureneb rikete arv aja jooksul; näiteks auto rikete arv võib viiendal kasutusaastal olla mitu korda suurem kui esimesel kasutusaastal.
K: Mis on keskmine rikkeaeg (MTBF)?
V: Veaegade vaheline keskmine aeg (MTBF) on tihedalt seotud rikete arvuga ja mõõdab kahe järjestikuse rikke vahelist keskmist aega.
K: Millistes valdkondades on MTBF ja rikete määrad olulised?
V: MTBF ja veamäärad on olulised kõigis tähtsate inseneriprojektide, näiteks laevaehituse, lennundustehnika, autotehnika jne aspektides, kus võimalike rikete minimeerimine ja tõsine piiramine võib olla ohutuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Samuti on need tegurid kindlustus-, äri- ja reguleerimistavades, samuti on need olulised ohutute süsteemide projekteerimisel kogu majanduses.
