Türgi lipp – ajalugu, sümboolika ja standardiseeritud kujundus
Türgi lipul (türgi keeles Türk bayrağı) on punane taustal valge poolkuu ja täht. Lipu nimi on türgi keeles Ay Yıldız (sõna-sõnalt kuutäht) või Alsancak (punane lipp).
Lipu päritolu on keeruline, sest see on iidne kujundus ja selles kasutatakse samu sümboleid, mis 1844. aastal tansimati reformidega vastu võetud Osmanite impeeriumi hilisemas lipus, kuigi kuju, paigutus ja värvitoon varieerub. Lipu geomeetrilised proportsioonid standardiseeriti seaduslikult 1936. aastal Türgi lipuseadusega. Lipus kasutatud punase värvi toon on ligikaudselt Pantone 186 ehk RGB (227, 10, 23).
Ajalooline taust
Poolkuu ja täht kui sümbolid on kasutusel Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas juba ammustel aegadel ning neid leidub ka enne islami levikut kasutusel olnud kultuurides, näiteks Bütsantsi heraldikas. Osmanite impeerium hakkas neid sümboleid laiemalt kasutama, eriti mereväeliste lipuna ja sõjaliste tähisena. 19. sajandi alguses ja keskpaigas toimunud reformid koondasid erinevaid lipuvariatsioone ning 1844. aastal võeti Osmanite impeeriumis vastu punase taustaga lipu kujundus valge poolkuu ja tähega, mis oli eellane tänapäevasele Türgi lipule.
Pärast Osmanite impeeriumi kokkuvarisemist ja Türgi vabariigi väljakuulutamist 1923. aastal säilis kuulus poolkuu- ja tähetäht motiiv. 1936. aastal võeti vastu spetsiaalne seadus, millega lipu geomeetria ja proportsioonid ametlikult fikseeriti ja standardiseeriti, et tagada kujunduse ühtsus kogu riigis.
Sümboolika
Punane on tavapäraselt seotud vapruse ja ohverdamisega; mitmes Türgi traditsioonis tõlgendatakse see kui värv, mis sümboliseerib vabaduse eest langenud kangelaste verd. Poolkuu seostub sageli islami sümboolikaga, kuid selle ajalugu Türgi lipul on pikem ja keerukam — poolkuu kui tähtis sümbol esines juba Bütsantsi ning hiljem Osmanite kultuuris. Täht (viieharuline) paikneb poolkuu avatud poole kõrval ja tavatseb tähistada valgust, juhatust ja rahvaste ühtsust. Kogumikult on lipu kuju ja värvid saanud riikliku identiteedi ning rahvusliku uhkuse sümboliks.
Standardiseeritud kujundus ja proportsioonid
Türgi lipu proportsioon on ametlikult määratletud seadusega. Lipu kuju on ristkülik, mille suhted on standardiseeritud (tavapärane proportsioon on 2:3 — kõrgus võrreldes laiusega). Poolkuu ja täht on konstrueeritud geomeetriliselt järgmiste põhimõtete alusel: poolkuu moodustub kahe kontsentrilise ringi abil ning täht on viieharuline ja paigutatud poolkuu avatud poole suunas. Geomeetriline määratlus määrab tähe ja poolkuu täpsed raadiused, keskpunktid ja kaugused, et iga valmistatud lipp järgiks ühtset kuju.
Valge poolkuu avaneb paremale (silmapaistvalt tihti suunaga ida poole, kui lipp on sedalaadi paigutuses) ning viieharuline täht on tavaliselt ühe tipuga ülespoole suunatud. Geomeetria tagab, et sümbolid on visuaalselt tasakaalus ja ühtlased kõikidel lipu suurustel.
Värv ja tehnilised andmed
Türgi lipu punane toon on ametlikult määratletud ja praktikas tihti edasiantud kui ligikaudselt Pantone 186. Sellel vastab ligikaudu RGB väärtus (227, 10, 23), mis heksavärvina on #E30A17. Valge elementide (poolkuu ja täht) toon on puhas valge (vastavalt trükis ja digivormingus standardsele valgele).
Kasutus, pidulikkus ja protokoll
Türgi lipp on riigi kõrgeima autoriidi sümbol ning sellega seonduvad tugevad kultuurilised ja seaduslikud normid. Lippu hoitakse ja kantakse auväärselt: seda ei tohiks laskuda maapinnale, määrduda ega halvustada. Avalikel hoonete fassaadidel ja paljudel eramajadel pannakse lipp lehvima tähtpäevadel ja riigipühadel, näiteks Vabariigi päev (29. oktoober) ja teised rahvuspühad. Halbustamise juhud ja sümboli ebaaus kohtlemine võivad olla karistatavad vastavalt kohalikule seadusandlusele.
Lippu tuleks tavaliselt väljapanekul valgustada, kui seda hoitakse öösel; lipp poole mastis kasutatakse leina väljendamiseks ja seda tehakse vastavalt ametlikele suunistele. Erandjuhtudel on lubatud kasutada lipu kujundust dekoratiivsetel või sümboolsetel eesmärkidel, kuid üldine tava on lipu suhtes suur austus.
Variandid ja pärand
Lisaks riigilipule on olemas mitmeid variantseid lippe ja esindusmärke: näiteks sõjaväelised embleemid, mereväe lipud ja presidendi lipp, millel on tavaliselt eripärane motiiv või täiendavad elemendid. Osmanite perioodil ja hiljem on teada mitmeid teisi variante, mis mõjutavad tänapäevast kujutlust ja kultuurilist pärandit.
Kokkuvõttes on Türgi lipp nii ajalooliselt sügavmõtteline kui ka range vormiliselt standardiseeritud sümbol: see ühendab iidseid embleeme tänapäevase riigi sümboolikaga ja on Türgi rahvusliku identiteedi keskne osa.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Türgi lipp?
V: Türgi lipul on punane taust, millel on valge poolkuu ja täht.
K: Mis on Türgi lipu nimetus?
V: Nende lipu türgi nimi on Ay Yıldız või Alsancak.
K: Milline on Türgi lipu kujunduse päritolu?
V: Türgi lipu kujundus on keerulise päritoluga, sest see on iidne kujundus ja selles kasutatakse samu sümboleid, mis olid Osmanite impeeriumi hilisemas lipus, mis võeti vastu 1844. aastal koos tansimati reformidega.
K: Millised on Türgi lipu geomeetrilised proportsioonid?
V: Türgi lipu geomeetriline proportsioon standardiseeriti seaduslikult 1936. aastal Türgi lipuseadusega.
K: Millist punase värvi on Türgi lipul kasutatud?
V: Türgi lipus kasutatav punase värvi toon on ligikaudselt Pantone 186 ehk RGB (227, 10, 23).
K: Mis on Türgi lipu poolkuu ja tähe tähendus?
V: Türgi lipu poolkuu ja täht on islami traditsioonilised sümbolid, mis tähistavad usku ja jõudu.
K: Milline on tantsimati reformide tähendus seoses Türgi lipuga?
V: Osmanite impeeriumis 1844. aastal vastu võetud Tanzimati reformide käigus võeti lipule kasutusele kuu ja täht, mis on Türgi lipul ka praegu.
