Geeni vaigistamine
Geeni vaigistamine on üldine termin, mis kirjeldab geenide reguleerimise epigeneetilisi protsesse. Seda kasutatakse geeni "väljalülitamise" kirjeldamiseks muu mehhanismi kui geenitehnoloogia abil. See tähendab, et geen, mis normaalsetes tingimustes ekspresseeruks ("sisse lülituks"), lülitatakse välja raku masinavärgi abil. Geeni vaigistamine tähendab, et selle RNA ei suuda toota valku.
Geene reguleeritakse kas transkriptsioonietapis või hiljem, enne translatsiooni.
Transkriptsiooniline geenide vaigistamine toimub histoonmodifikatsioonide abil, mis panevad geeni ümber heterokromatiini. See tähendab, et transkriptsioonimasinad (RNA-polümeraas, transkriptsioonifaktorid jne) ei pääse geenile ligi. Geene võib vaigistada DNA metülatsiooni abil. See juhtub regulaarselt arengu ajal, kui geenid lülitatakse sisse ja välja eri etappidel.
Transkriptsioonijärgne geenide vaigistamine toimub konkreetse geeni mRNA blokeerimise või hävitamise teel. MRNA hävitamine takistab translatsiooni, et moodustada aktiivne geeniprodukt (enamikul juhtudel valk). Levinud viis mRNA vaigistamiseks on RNAi.
Geenide reguleerimiseks kasutatakse nii transkriptsioonilist kui ka transkriptsioonijärgset geenide vaigistamist. Geenide vaigistamise meetodid kaitsevad organismi genoomi ka transposoonide ja viiruste eest. Seega võib geenide vaigistamine olla osa iidsest immuunsüsteemist, mis kaitseb rakke selliste nakkusohtlike DNA ja RNA eest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on geeni vaigistamine?
V: Geenide vaigistamine on üldine termin, mis kirjeldab geenide reguleerimise epigeneetilisi protsesse. Seda kasutatakse geeni "väljalülitamise" kirjeldamiseks muu kui geenitehnoloogilise mehhanismi abil, mis tähendab, et geen, mis normaalsetes tingimustes ekspresseeruks ("sisse lülituks"), lülitatakse raku masinavärgi abil välja. Geeni vaigistamine tähendab, et selle RNA ei suuda toota valku.
K: Kuidas toimib transkriptsiooniline geenide vaigistamine?
V: Transkriptsiooniline geenide vaigistamine toimib histoonmodifikatsioonide abil, mis panevad geeni ümber heterokromatiini. See tähendab, et transkriptsioonimasinad (RNA-polümeraas, transkriptsioonifaktorid jne) ei saa geenile ligi. Geene võib vaigistada ka DNA metülatsiooni abil.
K: Kuidas toimib transkriptsioonijärgne geenide vaigistamine?
V: Transkriptsioonijärgne geenide vaigistamine toimib konkreetse geeni mRNA blokeerimise või hävitamise teel. MRNA hävitamine takistab translatsiooni, et moodustada aktiivne geeniprodukt (enamasti valk). Levinud viis mRNA vaigistamiseks on RNAi.
K: Milliseid meetodeid kasutatakse geenide reguleerimiseks?
V: Geenide reguleerimiseks võib kasutada nii transkriptsioonilisi kui ka transkriptsioonijärgseid meetodeid. Geenide vaigistamise meetodid kaitsevad organismi genoomi ka transposoonide ja viiruste eest.
K: Millist eesmärki täidab geenide vaigistamine?
V: Geenide vaigistamine teenib mitmeid eesmärke, sealhulgas geenide reguleerimine ja rakkude kaitsmine nakkusliku DNA ja RNA eest kui osa iidsest immuunsüsteemist.
K: Kas DNA metülatsioon on seotud geenide vaigistamisega?
V: Jah, DNA metülatsioon võib olla seotud geenide vaigistamisega, kuna see toimub regulaarselt arengu ajal, kui geenid lülitatakse sisse ja välja eri etappidel.
