Glasgow koomaskaala ehk GCS on skaala, mida kasutatakse inimese teadvuse mõõtmiseks. Selle leiutasid 1974. aastal Glasgow ülikooli neurokirurgia professorid Graham Teasdale ja Bryan J. Jennett.
GCS-d kasutatakse patsientide hindamisel, eriti intensiivraviosakondades. See skaala koosneb kolmest testist, mida kirjeldatakse allpool. Iga testi kohta antakse skoor ja GCS-skoor arvutatakse iga testi kohta antud punktide liitmisel. Maksimaalne punktisumma on 15, mis tähendab, et patsient on täielikult teadvusel. Minimaalne skoor on 3, mida tavaliselt täheldatakse ajusurmas või sügavas koomas olevate patsientide puhul.
GCS-i komponendid ja skoorimine
GCS koosneb kolmest osast: silmade avamine (E, eye), verbaalne vastus (V, verbal) ja motoorne vastus (M, motor). Iga osa annab kindla punktivahemiku ja kokkuvõttes saab skoori 3–15.
- Silmade avamine (E) — 1–4 punkti
- 4 — avab silmad spontaanse ärkamisega
- 3 — avab silmad verbaalse käsu peale
- 2 — avab silmad valule reageerides
- 1 — ei ava silmi
- Verbaalne vastus (V) — 1–5 punkti
- 5 — orienteeritud inimene (õige aeg, koht, isik)
- 4 — segane kõne (desorienteeritud või segane suhtlus)
- 3 — sobimatu sõnade järjestus (ei sobi olukorda)
- 2 — mõistetamatud helid või lodin
- 1 — ei reageeri verbaalselt
- Motoorne vastus (M) — 1–6 punkti
- 6 — järgib korraldusi (läbib käsu täitmise)
- 5 — lokaliseerib valu (toob kätt valukohale)
- 4 — eemaldub valule (kõrvalekäiv kaitserefleks)
- 3 — kerge fleksioon (abnormaalne fleksioon ehk dekortikaalne postuur)
- 2 — laienduv/extensioon (abnormaalne ekstensoriline postuur/dekerebraalne)
- 1 — ei liigu
Tõlgendamine ja kliiniline tähendus
- Kerged vigastused: GCS 13–15
- Keskmised vigastused: GCS 9–12
- Rasked vigastused/kooma: GCS ≤ 8 — sageli näidustus intubeerimiseks ja kunstlikuks hingamiseks
GCS-i kasutatakse sageli triaažis, neurokirurgilises hindamises ja neurointensiivravi prognoosimisel. Sagedasti kombineeritakse seda pupillide vastusega ja muude kliiniliste parameetritega parema ennustuse saamiseks.
Dokumenteerimine ja näited
GCS dokumenteeritakse tavaliselt kolmekohalise formaadina E/V/M. Näide: GCS = E3 V4 M6 = 13. Kui verbaalset vastust ei saa hinnata (nt intubeeritud patsient), märgitakse see selgelt (näiteks V intub. või V–).
Piirangud ja konfundeerivad tegurid
- GCS hinnang võib olla mõjutatud sedatsioonist, lihasrelaksantidest, intubatsioonist, alkoholist ja muudest mürgistustest.
- Keel või kuulmispuudega patsiendi verbaalset vastust võib olla keeruline hinnata.
- Lastel on neuroloogilised reaktsioonid erinevad — kasutusel on kohandatud laste GCS või lihtsam AVPU-süsteem (Alert, Voice, Pain, Unresponsive).
- GCS ei mõõda kõiki teadlikkuse aspekte (nt kognitiivset funktsiooni), seepärast tuleks seda kasutada osana laiemast kliinilisest hinnangust.
Praktilised soovitused
- Tee ja kirjuta hinnang konkreetse ajatempli juurde — GCS võib muutuda kiiresti, seega on oluline seeriate hindamine.
- Kui võimalik, märgi konfundeerivad tegurid (nt ravimid, intubatsioon, alkohol).
- Konsulteeri neurointensiivraviga ja jälgi pupillireaktsioone kui GCS on madal (≤8).
Lühikokkuvõte
Glasgow koomaskaala (GCS) on kiire ja laialdaselt kasutatav tööriist teadvuse taseme hindamiseks, mis koosneb silmade avanemise, verbaalse ja motoorse vastuse skooridest. Kuigi GCS annab väärtuslikku infot ja aitab otsuste tegemisel (nt intubeerimine), tuleb arvestada selle piirangutega ning kasutada seda koos teiste kliiniliste leidudega.