Aju surm: mis see on — määratlus, diagnoos ja tagajärjed
Aju surm selgitatud: definitsioon, diagnoosimeetodid ja tagajärjed. Mida tähendab ajusurmas hingamine, elu toetamine, õiguslikud küsimused ja elundidoonorlus?
Aju surm tähendab, et aju on lõplikult lakanud töötamast. Aju surm on püsiv ja pöördumatu — aju ei saa enam hapnikku ja üheski ajuosas ei ole elektrilist aktiivsust. Ükski ravi ega sekkumine ei suuda aju tagasi tuua. Kui inimene on ajusurnud, ei ole tema aju üheski osas mingit toimivat tegevust ning isik ei saa kunagi ärgata ega tajuda ümbrust.
Kuidas aju kontrollib keha
Aju juhib palju eluks vajalikke automaatseid funktsioone: hingamist, kehatemperatuuri, südame löögisagedust ja paljusid muid protsesse. Kui aju on surnud, ei suuda see enam neid funktsioone reguleerida. Sellisel inimesel puudub võime ise hingata ning tal puudub teadlikkus ja reaktsioon keskkonnale.
Diagnoos: kuidas kinnitatakse aju surm
Aju surma diagnoos põhineb hoolikal kliinilisel uurimisel ja sageli ka täiendavatel testidel. Tüüpilised sammud ja kriteeriumid hõlmavad:
- kliiniline hindamine — puuduvad ajutüve refleksid (näiteks pupillide reaktsioon valgusele, kornea- ja köhimisrefleksid) ja puudub haiguspõhjus, mida saab ravida;
- apnoe-test — kontrollitakse, kas patsient suudab iseseisvalt hingamist alustada, kui ventilatsioon katkestatakse vastavalt protokollile;
- lisatestid, kui kliinilist uurimist ei saa täies mahus läbi viia või kui on vaja täiendavat kinnitust — näiteks elektroentsefalogramm (EEG), mis võib näidata elektrilise aktiivsuse puudumist, või uuringud, mis mõõdavad ajutalitluse puudumist (nt cerebraalse verevoolu uuringud).
Oluline on märkida, et täpsed diagnostilised protokollid ja vajalikud testid võivad riigiti ja haiglatel erineda. Raseduse, laste või teatud ravimite mõju korral võivad kehtida eraldi juhised.
Põhjused
Aju surma võivad põhjustada mitmed olukorrad, kus aju saab pöördumatult kahjustada või hapnikuvaegus on olnud pikk ja tõsine. Peamised põhjused on:
Aju surm vs kooma ja muud seisundid
Aju surm erineb teistest raske teadvuse häiretest. Näiteks:
- koomas inimene võib olla raske ja mitte reageerida, kuid osa aju funktsioone (nt ajutüve refleksid, iseseisev hingamine) võib jääda alles;
- vegetatiivne seisund (püsiv negatiivne seisund) tähendab, et inimene võib avada silmi ja tal võivad olla tsüklilised une-ärkveloleku faasid, kuid teadlikkus on kadunud;
- lukustatud-in-imik (locked-in) sündroomis on inimene teadvusel ja mõtleb, kuid ei suuda end vabatahtlikult liigutada — see ei ole aju surm.
Seega on aju surm ainulaadne selle poolest, et aju kõik tegevused on lõplikult peatunud.
Ravi ja tagajärjed
Mitte miski ei suuda aju surnud inimest tervendada. Mõnikord hoitakse selliseid patsiente elus kunstlike vahenditega:
- arstid võivad asetada patsiendi kurku sondi ning kasutada kopsudesse hapniku pumpimiseks ventilaatorit;
- muu genees või toetav ravi (ravimid) võib ajutiselt hoida teisi organeid töös.
Kuid sellised meetmed ei taasta aju ja aja möödudes lõpetavad ka teised organid sageli toimimise. Aju surm loetakse surma määravaks — inimene on surnud.
Õiguslikud ja eetilised küsimused
Aju surma määramine omab suurt tähtsust nii meditsiiniliselt kui õiguslikult. Paljudes riikides tähistab aju surma konstante inimelu lõppu, mis mõjutab edasisi otsuseid ravi katkestamise, surmatunnistuse väljastamise ja perekonna õiguste osas. Arsti ja perekonna vahelise suhtluse olulisus on suur — selgitused, küsimustele vastamine ja toetuse pakkumine on vajalikud.
Elundidoonorlus
Kuna teisi elundeid võib mehaaniline ventilatsioon mõnda aega funktsioneerima hoida, tekib sageli võimalus elundidoonorluseks. Kui aju surm on kindlaks tehtud ja perekond (või doonori eelnevalt väljendatud soov) sellega nõustub, võivad patsiendi elundid päästa teiste inimeste elu. Sellised otsused tehakse range seadusliku ja eetilise raamistikuga.
Mida teha, kui see puudutab teie lähedast
Kui pereliikmel või tuttaval on kahtlus aju surmas, rääkige ausalt ja rahulikult raviarstidega. Küsi selgitusi diagnoosi kriteeriumide, tehtud testide ja järelduste kohta. Arutlege võimaluse üle, kas patsient on elundidoonor või millised on edasised sammud perekonna soovide ja seaduse kohaselt.
Kokkuvõtteks: aju surm on pöördumatu seisund, kus aju kogu funktsioon on lõplikult kadunud. Diagnoos põhineb hoolikal kliinilisel hindamisel ja vajadusel täiendavatel testidel ning selle tuvastamine kannab olulisi meditsiinilisi, eetilisi ja õiguslikke tagajärgi.
Diagnoos
Arstid saavad ajusurma diagnoosida patsienti uurides. Nad kontrollivad reflekse, mida kontrollib ajutüvi, ja vaatavad, kas inimene suudab iseseisvalt hingata. Kui inimene on ajusurnud, leiab arst:
- Isikul puuduvad refleksid (näiteks ta ei tukkuma, kui arst puudutab tema kurgu tagumist osa).
- Isiku pupillid ei muuda oma suurust ei eredas valguses ega pimedas.
- Isik ei liigu ega reageeri, kui arst teeb midagi valusat (näiteks pigistab inimese nahka).
- Isik ei püüa iseseisvalt hingata.
Enne ajusurma diagnoosimist kontrollivad arstid, kas esineb muid probleeme, mis võivad sarnaneda ajusurmaga (näiteks väga madal kehatemperatuur või rahustite üleannustamine). Tavaliselt oodatakse kuus kuni 24 tundi, enne kui kontrollitakse uuesti, et veenduda, et isikul ei ole veel mingeid märke aju aktiivsusest. Seejärel kutsutakse teine arst, kes teeb samu teste. Kui mõlemad arstid nõustuvad, võib patsiendi ametlikult diagnoosida "ajusurnuks".
Kohene diagnoosimine
Mõnikord kasutavad arstid muid teste, millega saab ajusurma kohe diagnoosida. Nende testide hulka kuuluvad:
- EEG, mis registreerib aju elektrilist aktiivsust. Aju surnud inimese ajus puudub elektriline aktiivsus.
- Aju skaneerimine nagu kompuutertomograafia. Aju surnud inimesel ei voola veri ajju.
Aju peaks panema pupillid muutma oma suurust, reageerides valgusele. Kui pupillid seda ei tee, on see märk sellest, et aju ei tööta õigesti.
Põhjustab
Aju surma põhjuseks on kogu aju vigastus. Kõige tavalisemad põhjused on:
- Väga raske peavigastus
- insult, mis katkestas aju hapnikuvarustuse või põhjustas verejooksu ajus.
- Aju turse, mis on tingitud kas infektsioonist, näiteks entsefaliidist, või sellest, et aju ei saa piisavalt hapnikku.
Turse või verejooks ajus võib katkestada aju verevoolu ja suruda ajuvõrku. Kui see muutub piisavalt tõsiseks, võib see ajuvarssi purustada.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ajusurm?
V: Aju surm tähendab, et aju on lõplikult lakanud töötamast ja seda ei saa ravida ega tagasi pöörata.
K: Kas ajusurma on võimalik ravida?
V: Ei, ei ole olemas ravi, mis aitaks ajusurma.
K: Mis juhtub, kui inimene on ajusurnud?
V: Kui inimene on ajusurnud, ei ole tema aju üheski osas mingit tegevust. Kõik aju osad on surnud; aju ei saa hapnikku ja üheski ajuosas ei toimu elektrilist aktiivsust.
K: Mida aju meie kehas kontrollib?
V: Aju kontrollib kõike, mida me peame tegema, et elus püsida, näiteks hingamist, kehatemperatuuri, südame löögisagedust ja muid olulisi asju.
K: Kas ajusurnud inimene saab ise hingata?
V: Ei, ajusurnud inimene ei saa ise hingata.
K: Kas ajusurnud inimene võib ärgata või olla teadlik oma ümbrusest?
V: Ei, ajusurnud inimene ei saa kunagi ärgata ega olla teadlik sellest, mis tema ümber toimub.
K: Kas ajusurma saanud inimest saab hoida elus spetsiaalsete masinate ja ravimitega?
V: Jah, mõnikord saavad arstid ajusurmasid elus hoida spetsiaalsete masinate ja ravimitega. Kuigi need masinad suudavad mõnda aega elus hoida inimese teisi organeid, ei saa need siiski aidata aju terveks saada ja lõpuks lakkavad ka inimese teised organid töötamast.
Otsige