Abenaki keel: ohustatud algonkide keel Quebecis ja Uus-Inglismaal

Abenaki keel: ohustatud algonkide keel Quebecis ja Uus‑Inglismaal — idal/läänes erivormid, Penobscot’i pärand, säilitustalgud ja kohaliku keeleõppe võimalused.

Abenaki ehk abnaki on ohustatud algonkide keel, mida on traditsiooniliselt räägitud Quebecis ja Uus-Inglismaa põhjaosas. Keelel on ajalooliselt eristatud idapoolne ja läänepoolne hõlm (dialektikompleks), mis erinevad nii sõnavara kui ka fonoloogia poolest. Mõnikord käsitletakse neid kahe eraldi keele või selgelt eristuva dialektrina.

Keel ja liigitus

Abenaki kuulub algonkide keelte rühma ja jaguneb peamiselt idapoolseks (Eastern Abenaki) ja läänepoolseks (Western Abenaki) vormiks. Mõned teised lähinaabrid – nagu Passamaquoddy, Maliseet ja Mi'kmaq (Micmac) – on samuti algonkide keelte hulka, kuid need on omaette keeled või keelekompleksid, mitte lihtsalt Abenaki alamdialektid; vahel on nende vahel aga tihedad sugulus- ja kontaktisuhted.

Dialektid ja ajalugu

Ida-abenaki hõlmas ajalooliselt Penobscot'i keelevormi ja mõningaid lähedasi kõnevariatsioone Maine'i rannikualadel. Lääne-abenaki on olnud levinud piirkondades nagu Quebeci reservaadid (nt Odanak ja Wôlinak) ning Uus-Inglismaa lääneosas. Dialektide erisused ilmnevad:

• häälikusüsteemis (vokaalid ja konsonandid);
• sõnavaras (erinevad laensõnad ja piirkondlikud variandid);
• mõningases grammatilises käitumises ja vormides.

Fonoloogia ja grammatika (ülevaade)

Nagu paljud teised algonkide keeled, on Abenaki morfoloogiliselt rikkalik ja verbikeskne keel. Tüüpilised tunnused:

• komplekssed verbaalsed pöörded ja liited, mis kannavad palju grammatilist infot;
• animatsiooni ja inanimatsiooni eristamine nimisõnagrupis;
• direktiiv- ja inversioonisüsteemid (sõnade järjekorra ja tähenduse mõjutamine pöördeliste vormide kaudu).

Fonoloogias on eripäraks mitmete vokaalide ja nasalisatsioonide esinemine ning dialektiti erinev konsonantide hulk ja hääldus.

Ohustatus ja säilitustöö

Abenaki on tugevasti ohustatud keel. Ida-abenaki fluentne kõnelejaskond on praktiliselt kadunud: viimane teadaolev idapoolse abenaki keele oskaja (Penobscot) suri 1990ndatel aastatel. Samal ajal on siiski alles vanemaealisi Penobscot'ide keelekandjaid, kes tunnevad sõnavara ja traditsioonilisi tekste ning annavad edasi lugusid, laule ja kohalikke teadmisi. Lääne-abenaki kõnelejaid on säilinud vaid käputäis; paljud kogukonnad on keelt pidamas elustamis- ja säilitustööde keskmes.

Peamised ohustegurid on: keele üleminek inglise ja prantsuse keelele, kolonialismist ja asustuse ümberkorraldustest tulenev kultuuriline surve, ning noorema põlvkonna vähene igapäevane kasutus.

Säilitamine ja revitaliseerimine

Kogukonnad ja keeleteadlased teevad mitmesuguseid samme Abenaki taastamiseks ja säilitamiseks:

• kohalikud keeleprogrammid ja kursused reservaadis ning koolides;
• keelepäevad, laulukoorid ja kultuuriüritused, kus kasutatakse Abenaki keelt;
• dokumendistamine: salvestused, tekstikorpused ja sõnastikud arhiivides;
• uute ortograafia- ja õppematerjalide koostamine vastavalt teaduslikele ja kogukondlikele eelistustele;
• noorte ja täiskasvanute immersion-programmid ning töötoad keele oskuse taastamiseks.

Kust õppida ja kus leida materjale

Abenaki õppimiseks ja uurimiseks tasub pöörduda kohalike kogukondade keele- ja kultuurikeskuste poole ning ülikoolide ja muuseumide poole, mis hoiavad keeledokumentatsiooni. Paljud kogukonnad pakuvad tänapäeval algtaseme kursusi, sõnavaraõppe kaarte, salvestusi ja mõnikord ka veebipõhiseid ressursse. Keeleelustamise toetavad ka vabatahtlikud õpetajad, keeleteadlased ja koostööprojektid.

Kultuuriline tähtsus

Abenaki keel kannab endas rahva ajaloolisi teadmisi, lugusid, pärimusi ja maailmavaadet. Keel on oluline identiteedi hoidja: laulud, tseremooniad, lood ja maastikutähendused on tihedalt seotud keelekasutusega. Keelerevitaliseerimise kaudu tahetakse säilitada mitte ainult keele struktuur, vaid ka sellega seotud kultuurilised teadmised ja ühiskondlikud sidemed.

Kuigi Abenaki on ohustatud, jätkub aktiivne töö nii kogukondades kui ka teadusringkondades, et dokumenteerida keelt, toetada õpet ja ergutada noori keelt kasutama. Püsiva edu saavutamiseks on vajalik jätkuv kogukonna juhtimine, ressursid ja põlvkondadevaheline koostöö.

Küsimused ja vastused

K: Mis on abenaki?

K: Mitu vormi on abenaki keelel?

K: Mis vahe on ida- ja lääneabenaki keelel?

K: Kes rääkis idapoolset abenaki keelt?

K: Millal suri viimane teadaolev idapoolset abenaki keelt vabalt kõnelev inimene?

K: Kas mõni Penobscot'i vanem räägib ikka veel Penobscot'i keelt?

K: Mida tehakse abenaki keele säilitamiseks?

Otsing