Suur-Iisrael (Eretz Yisrael Hashlema): mõiste, ajalugu, Piibel ja Palestiina

Uurige Suur-Iisraeli mõistet, ajalugu, Piibli viiteid ja Palestiina rolli — põhjalik ülevaade, kaardid ja tõlgendused.

Suur-Iisrael (heebrea keeles: ארץ ישראל השלמה; Eretz Yisrael Hashlema) viitab Iisraeli ajaloolistele või soovitud piiridele. See on üks irredentismi vorm. Tavaliselt viitab see Iisraeli riigile koos Palestiina aladega. Seda kasutatakse Piiblis, mõnikord nimetatakse seda Iisraeli maaks. Vt 1Moosese 15:18-21, 5Moosese 11:24, 5Moosese 1:7, 4Moosese 34:1-15 või Hesekieli 47:13-20.

Mõiste ja selle tõlgendused

Termini „Suur-Iisrael” või heebrea keeles Eretz Yisrael Hashlema tähendus varieerub sõltuvalt kontekstist. Peamised tõlgendused on:

• Piibellik/biblikaalne: viitab kogu maalikale või piiridele, mis on kirjeldatud Vana Testamendi kirjakohtades — see võib ulatuda traditsiooniliselt „Egiptuse jõest kuni Eufratini” või hõlmata Iisraeli 12 hõimu territooriumi sõltuvalt tekstist ja tõlgendusest.
• Ajaloopõhine: viitab aladele, kus ajalooliselt elasid Iisraeli rahvad või kus on juudi kultuurilised ja religioossed keskused (nt Jeruusalemm, Hebron, Qumran jm).
• Poliitiline/irredentistlik: kaasaegses poliitilises kõnepruugis tähendab tihti Iisraeli riigi laiendamist piirkondadele, mida täna peavad paljud riigid või rahvusvahelised organisatsioonid palestiinlaste aladeks (nt Läänekallas, Gaza, Ida-Jeruusalem). Mõnikord läheb selline diskursus kaugemale ja hõlmab suuremahulisi territoriaalseid nõudmisi.

Ajalooline taust

• Enne 20. sajandit kuulus tänane Iisrael/Palestiina ala mitme võimu alla (Osmanni impeerium, hiljem Briti mandaadi periood 1920–1948).
• 1920.–1940. aastatel ilmnesid erinevad sionistlikud voolud: osa rahvuslikest liikumistest toetas juudi rahvuslikku kodu piiratud alal, teised — eriti revisjonistlik liikumine (nt Vladimir Jabotinsky ideed) — rääkisid laiematest territoriaalsetest eesmärkidest.
• 1947. aasta ÜRO jagamisplaan pakkus kaheriigilist lahendust; 1948. aastal väljakuulutatud Iisraeli iseseisvuse ja sellele järgnenud sõdade tulemused kujundasid rahvusvaheliselt tunnustatud piirid (nn Roheline joon) ja pagulaskriisi.
• 1967. aasta Kuuepäevane sõda tõi kaasa Iisraeli kontrolli Läänemaa, Gaza, Süüria Golan-hoogude ja Egiptuse Sinaa poolaasa üle; mitmed neist aladest on rahvusvahelise õigusliku staatuse ja rahvusvahelise kogukonna jaoks vaidlusalused.
• Alates 1990. aastatest on toimunud rahuprotsesse (nt Oslo kokkulepped), samuti ühe- ja teisepoolseid poliitilisi otsuseid nagu 2005. aasta Iisraeli väljaviimine Gaza riba elanikest ning Golan'i annekteerimine 1981. aastal (tunustatud suuremas osas rahvusvaheliselt mitte).

Piibel ja religioossed vaated

Piibel sisaldab mitmeid kirjakohti, mida kasutatakse „Suur-Iisraeli” ideede toetuseks või ajalooliseks aluseks. Näiteks 1Moosese 15:18-21 räägib Jumala lubadusest Aabrahamile ulatuda „Egiptuse jõest kuni Eufratini”. 4Moosese 34. peatükis on kirjas täpsemad maa-jaotused Iisraeli hõimude vahel, ning Hesekieli 47:13-20 sisaldab prohvetlikku jagunemist. Need tekstid on erinevalt interpreteeritud: mõni rõhutab religioosset õigustust elada ja haldada neid maad, teine toob esile ajaloolise ja sümboolse tähenduse ilma tänapäeva poliitilisi järeldusi tegemata.

Kaasaegne poliitika ja rahvusvaheline õigus

• Rahvusvaheliselt käsitletakse pärast 1967. aastat okupeeritud territooriume (nt Läänemaa ja Ida-Jeruusalem) kui alasid, mille tulevik peab selguma rahvusvaheliste läbirääkimiste teel. ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid (nt 242, 338) rõhutavad lähenevat lahendust ja enamusriikide seisukohti ennekõike rahumeelsete läbirääkimiste kasuks.
• Iisraeli asustamine Läänemaa aladel on rahvusvahelise õiguse seisukohalt vaidlustatud ja ÜRO on korduvalt pidanud asunduste rajamist vastuolus olevaks.
• Palestiina poolelt nõutakse enamikus rahvusvahelistes dialoogides iseseisva palestiina riigi loomist Läänemaa ja Gaza aladel koos Ida-Jeruusalemma kui võimaliku pealinnaga; pooled ei ole jõudnud lõplikku kokkuleppeni piiride, pagulaste ega julgeoleku üle.

Kontroversid ja sotsiaalne mõju

Suur-Iisraeli ideega kaasnevad tugevad emotsioonid ja poliitilised jagunemised. Sellel on mitu olulist aspekti:

• Religioosne õigustuse narratiiv võib olla tugipunkt konservatiivsete ja usuliste rühmituste jaoks.
• Poliitiline kasutus — termineid nagu „Suur-Iisrael” on kasutanud nii retooriliselt, et tugevdada rahvuslikku identiteeti, kui ka otseselt territorialistlike eesmärkide väljendamiseks.
• Palestiinlaste ja paljude rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks on see mõiste seotud okupeerimise, enesemääramise takistamise ja inimõiguste küsimustega.
• Ühiskondlik debatt Iisraelis endas hõlmab eri vaateid: mõned toetavad laienemist või annekteerimist julgeoleku-, religioossetel või ajaloolistel põhjustel; teised pooldavad piiratud riigipiire ja rahuläbirääkimisi kaheriigilise lahenduse nimel.

Kokkuvõte

„Suur-Iisrael” (Eretz Yisrael Hashlema) on mitmetähenduslik mõiste, mis hõlmab nii piibellikke, ajaloolisi kui ka kaasaegseid poliitilisi tõlgendusi. Selle sisu sõltub väga palju sellest, kes ja millises kontekstis seda kasutab: religioossed ja ajaloolised argumendid ühenduvad poliitiliste, legaalsete ja humanitaarsete küsimustega. Tänapäeva rahvusvahelises õigusruumis on piirkonna tulevik tihedalt seotud rahuläbirääkimiste, rahvusvaheliste otsuste ja kohalike elanike õiguste ning julgeoleku tagamisega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Suur-Iisrael?

K: Kust pärineb see mõiste?

K: Millised on mõned näited Piiblis, kus see fraas esineb?

K: Kas Suur-Iisrael on tänapäevalgi kasutusel?

K: Kuidas on see seotud Palestiinaga?

K; Millisesse keelde on "Suur-Iisrael" tõlgitud?

Otsing